Kuigi kool oli tasuline sai seal õppida orjapidajate ning jõukamate lapsed. Ateena oli üks linnriikidest. Ateena akropoli pääses läbi esinduslike peaväravate. Peaaegu kõik Ateena elanikud käisid kord päevas agoraal. Ateenlastel oli ka peajumal nimega Zeus kes käsutas ka piksenooli ja tema peast tekkis võidujumalanna Nike. Oli veel jumal nimega Athena kes oli sõja ja tarkusejumalanna. Kreeklastel oli ka neil oma kõige ilusam tempel kus olid ilusalt kaunistatud skultuuride ja bareljeefidega oli Parthenon. Dionysos oli veini jumal ja Akropoli jalamis asus Dionysose teater. Metoik oli Ateenas elav võõramaalane, kel polnud poliitilisi õigusi ja kes ei tohtinud omada maavaldust, pidi aga teenima sõjaväes ja tasuma makse. See kes läks orja pidama teisele perele anti talle kokkuõmmeldud lambanahast tekk ja koeranahkne müts. Inimesed kes olid targad kutsuti sofistideks kuna nad oskasid filosoofiat.
Mõnel juhul võeti kujundamise eeskujuks Rooma triumfikaart. Täiesti tavaline oli reljeefide paigutamine palestikule (portaali küljed) ja selle kohale, tümpanonile (ümarkaareline viiluväli). Sagedasti võib märgata reljeefe ka siseruumides, eriti piilarite kapiteelidel. Romaani stiilis polnud reljeefid lähedalt vaatamiseks mõeldud ja just see aiatb seletada nende üldistavat vormi. Skulptuuris eelistati ähvardavaid süzeesid ning imede kujutamist. Romaani populaarseimaks skultuuride teemaks oli viimse kohtupäeva stseen, mille keskel trooniv Kristus mõistab vooruslikud taevariiki ja patused põrgusse. Reljeefidel me ei näe realistlikke kujutisi, vaid tinglikke ja sümboolseid kujutisi. Kujurid ei pööranud enamasti tähelepanu inimese kehavormide täpsele edastusele, nendele piisas tegelase äratuntavaks tegemisest. Gooti stiili kujunemine. Gooti stiil sai oma nime alles uusajal ja see nimi tuli ammu hääbunud gootide hõimu järgi.
Puudus ühtne Kreeka riik. Amfiteater: orkestra, proskenion ja skeene. Arhitektuuris eristatakse 3 stiili(sammaste järgi): dooria, joonia ja korintose stiil. Templid: Zeusi tempel Olümpias(5. saj eKr); Ateena Akropol; Parthenoni tempel(Athena); Erechtoni tempel(karüatiidid) jne. Arhailine skulptuur: kuros ja kore; klassikaline skulptuur: POLYKLEITOSe ,,Odakandja" ja MYRONi ,,Kettaheitja". Akropoli skultuuride autor: PHEIDIAS. Hellenistlik skulptuur: Laokooni grupp; Milose Venus. Tarbekunst: vaasimaalid(geomeetriline, mustafiguuriline ja punasefiguuriline). Seinamaalid ja ornamentika kasutamine 1. Arhailine e vana aeg 600-480 eKr 2. Klassikaline e õitseaeg 480-323 eKr 3. Hiline e hellenistlik aeg 323 eKr 30 pKr 6. Etruski kunst (8. - 3. saj eKr) Kapitooliumi emahunt ~500 eKr. Templid ja hauakambrid. 7. Rooma kunst(8. saj eKr/ 3
annaabi.ee 
