saj lõpu suurim luuletaja, muutus parnaslaste pooldajast sümbolismi pooldajaks, Euroopa sümbolistidest luuletajate iidol; tema luule lüüriline peenekoeline, varjundirikas, rõhk kõla- ja helivarjunditele (,,Sügiselaul", ,,Romanss sõnadeta" MKL). Muutis luule subjektiivsemaks, tõi sisse inimese tunded. Lüürilis-melanhoolse loomingu hulgas ka iroonilisi, humoristliku varjundiga ja oskuslikult kõnekeelseid tsitaate põimivaid luuletusi Püüdis luua selgeid kujundeid, skulptuurset keelt, vabavärssi ei viljelnud. Olulisim luulekogu ,, SÕNADETA ROMANSID" ( 1874) , manifestlik luuletus ,,Luulekunst", millest sai sümbolistide noorema põlvkonna lipukiri. Sisaldas lembelüürikat, lisaks looduslikud ja urbanistlikud motiivid. Loomingus saavutanud kõrge musikaalsuse ,,Muusikat, muusikat enne muud!" Vaimuliku tendentsiga kogu ,,TARKUS " (1881) kirjutatud vanglas. Kirjutanud ka esseesid ja autobiograafilise teose ,,PIHTIMUSED"
Varaklassitsismis säilisid küll veel barokk- ja rokokooarhitektuurile omased detailid, aga nad allutati kindlale süsteemile ja sümmeetriale. Üks peamisi tunnuseid klassitsistlikus arhitektuuris on sammas. Fassaadide ilmestamiseks kasutati sammaste rühmi, mis moodustasid fassaadi keskele kas etteulatuva sammasportikuse, meenutades sellega kreeka templi esikülge, või fassaadipinnalt taanduva sammaslodža. Kasutati ka poolsambaid ja pilastreid, skulptuurset dekoori. Reljeefid katsid fassaadide kohal asetsevaid viile. Ümarskulptuurid seintel olid paigutatud niššidesse range jaotuse alusel. Meelisvormiks (eriti sakraalhoonetel) kujunes hoone keskosa kohale ehitatud kuppel, lemmikelemendiks portikus. Sakraalhooned loodi tsentraalehitistena, neid krooniv kuppel meenutas antiikset sammastega ümbritsetud ümartemplit. Muuseumihoonete ehitamisel juhinduti kreeka templiarhitektuurist
Peamisteks ehitusmaterjalideks olid kivi, tellis ja puu. Kivi kasutati kas siledate või rusteeritud kiviplokkidena, kusjuures profaanehitiste juures oli iseloomulik alumise korruse ladumine jämedas rustikas, korrus korruselt ülespoole muutus rustika peenemaks. 16.sajandil hakatakse ehituses kasutama ka kantkivi. Palju oli erinevat värvi glasuuritud tellist, terrakotat, majoolikat. Alates 16.sajandist kasutatakse siseruumide kaunistamisel rikkalikult ka skulptuurset dekoori, eelistatuimateks motiivideks kujunevad lõvipead, akantuselehed, puuviljavanikud, materjaliks valge, hiljem toneeritud kips või stukk. Renessansiajastul pöörati tähelepanu ka linnaehitusele, eelkõige taotleti regulaarset tänavavõrku, rajati väljakuid, püüti luua üksteisega harmooniliselt seonduvaid fassaade. Linnakindlustustest rajatakse palju bastione. RENESSANSS ITAALIAS Ajaliselt kõige varasem on itaalia renessanss. 14
annaabi.ee 
