st 1917 ühtlasi Berliinis F. Metzneri ateljees. Naasis 1918 Eestisse, osales 1919 "Pallase" kunstikooli asutamises, oli 1919-40 selle õppejõud (a-st 1934 prof.; skulptuuriateljee juhataja), 1921-23 ka direktori kt. ja 1929-40 direktor; 1940-41 J. Koorti nim. Riigi Rakenduskunsti Kooli direktor; 1942.44 "Pallase" (1942-43 Kõrgemate Kujutava Kunsti Kursuste) ja 1944-50 Tartu Riikliku Kunstiinstituudi õppejõud (a-st 1947 prof.; skulptuurikateedri juhataja) ja 1945-48 ka direktor.Põgenes 1950 represseerimise kartuses Moskvasse, kus töötas S. Merkurovi ateljees. A-st 1954 oli vabakunstnik Tartus. Käis 1920, 1923 ja 1926 õpireisil Saksamaal, 1925 ja 1937 Rootsis, 1928 Prantsusmaal ja Itaalias, 1929 ja 1939 Soomes ning 1935 Taanis. 1919-27. Eesti NSV teeneline kusntitegelane (1945-50 ja a-st 1961); Eesti NSV rahvakunstnik (1964). Loometee algusest (1913-20) pärineb plastilise vormiga joonistusi, varasemad
Ttas 1916-18 sjavangina Ratheni ja Dresdeni kiviraiumistkodades ning a-st 1917 htlasi Berliinis F. Metzneri ateljees. Naasis 1918 Eestisse, osales 1919 "Pallase" kunstikooli asutamises, oli 1919-40 selle ppejud (a-st 1934 prof.; skulptuuriateljee juhataja), 1921-23 ka direktori kt. ja 1929-40 direktor; 1940- 41 J. Koorti nim. Riigi Rakenduskunsti Kooli direktor; 1942.44 "Pallase" (1942- 43 Krgemate Kujutava Kunsti Kursuste) ja 1944-50 Tartu Riikliku Kunstiinstituudi ppejud (a-st 1947 prof.; skulptuurikateedri juhataja) ja 1945-48 ka direktor.Pgenes 1950 represseerimise kartuses Moskvasse, kus ttas S. Merkurovi ateljees. A-st 1954 oli vabakunstnik Tartus. Kis 1920, 1923 ja 1926 pireisil Saksamaal, 1925 ja 1937 Rootsis, 1928 Prantsusmaal ja Itaalias, 1929 ja 1939 Soomes ning 1935 Taanis. 1919-27. Eesti NSV teeneline kusntitegelane (1945-50 ja a-st 1961); Eesti NSV rahvakunstnik (1964). Erootika ja kangelasekultus inspirireerisid Anton Starkopfi varaseid joonistusi
brigaad. Kunstnikele tehti ülesandeks Jüriöö ülestõusu 600. aastapäevale pühendatud kunstinäituse korraldamine 1943. aastal Moskvas. 1943. aastal sai Sannamehest Eesti NSV teeneline kunstitegelane ning 1946. aastal autasustati teda Tööpunalipu ordeniga. Eestisse naasnuna töötas Sannamees Tallinna Tarbekunsti Instituudi taastamis- ja rekonstrueerimisperioodil selle direktorina ning juhtis samaaegselt ka vastasutatud Eesti Kunstnike Liitu. Aastatel 1945– 1950 töötas ta skulptuurikateedri dekaanina ning professorina. Paralleelselt Tallinnas õpetamisega valmisid tema varasema loomeperioodi tähelepanuväärseimad tööd "Aleksander Tassa portree (1927) ja "Lamav naine" (1927). Ferdi Sannamehe loomingu põhialaks kujunes portreeskulptuur, milles tema anne leidis kõige selgema ja sügavama väljenduse. Kujutanud kunstnikke, näitlejaid, muusikuid ja eriti õnnestunult kirjanikke. Mitmete kõrgete riigiametnike portreed ehivad tänagi meie valitsusasutusi