Varased teosed kajastavad heroilist usku inimvõimete kõikevõitvusse. Tähtsamad noorpõlvetööd on "Pieta`" Roomas Peetri kirikus (u.1498-1501) ja "Taavet" Firenze Akadeemia muuseumis (1501- 1504); viimases avaldub tugev antiikskulptuuri mõju. Vorm on suurejooneline, hoogne ja rahutu ning väljendab ekspressiivselt suurt sisepinget ja jõudu. Looming on suurejooneline ja kirglik, tema kujutatud inimesed on nii kehalt kui vaimult tugevad. Maalide erakordne plastilisus ilmutab autori skulptuurieelistust. Michelangelo on kujutanud inimfiguuri, alasti keha ja taotlenud anatoomilist täiuslikkust. Kuus erakordselt mahukat tööd hõivasid järgnevaks 60 aastaks kogu ta loomejõu; seejuures tegutses ta esmajoones skulptorina. 1505. aastal kutsuti Michelangelo Rooma paavst Julius II hauamonumenti looma. Selle jaoks raius ta muu hulgas valgest Carraras marmorist 5,5 meetri kõrguse võitluseks valmistuva "Taaveti", "Moosese" (1515/16) ja "Aheldatud orja" (1513). Hauamärk , mille
Varased teosed kajastavad heroilist usku inimvõimete kõikevõitvusse. Tähtsamad noorpõlvetööd on "Pieta`" Roomas Peetri kirikus (u.1498-1501) ja "Taavet" (1501-1504) Firenze Akadeemia muuseumis. Viimases avaldub tugev antiikskulptuuri mõju. Vorm on suurejooneline, hoogne ja rahutu ning väljendab ekspressiivselt suurt sisepinget ja jõudu. Looming on suurejooneline ja kirglik, tema kujutatud inimesed on nii kehalt kui vaimult tugevad. (4) Maalide erakordne plastilisus ilmutab autori skulptuurieelistust. Michelangelo on kujutanud inimfiguuri, alasti keha ja taotlenud anatoomilist täiuslikkust. Kuus erakordselt mahukat tööd hõivasid järgnevaks 60 aastaks kogu ta loomejõu; seejuures tegutses ta esmajoones skulptorina. 1505. aastal kutsuti Michelangelo Rooma paavst Julius II hauamonumenti looma. Selle jaoks raius ta muu hulgas valgest Carraras marmorist 5,5 meetri kõrguse võitluseks valmistuva "Taaveti", "Moosese" (1515/16) ja "Aheldatud orja" (1513)
rääkima noore Michelangelo erakordsest andekusest. 1494. aastal lahkus ta umbes aastaks linnast. Kahekümne ühe aasta vanusena suundub ta Rooma, et 1501. aastal kodulinna naasta. Kunstniku varst loomingut mõjutasid antiigi uuringud. Varased teosed kajastavad heroilist usku inimvõimete kõikevõitvusse. Tähtsamad noorpõlvetööd on "Pieta`" Roomas Peetri kirikus (u.1498-1501) ja "Taavet" Firenze Akadeemia muuseumis (1501- 1504). Maalide erakordne plastilisus ilmutab autori skulptuurieelistust. 1505. aastal kutsuti Michelangelo Rooma paavst Julius II hauamonumenti looma. Hauamärk , mille kallal ta 30 aastat töötas, jäi lõpetamata, katkestatuna aina uutest tellimustest. Aastatel 1508- 1512 maalis Michelangelo Vatikanis Sixtuse kabeli laemaali, mis kujutas piiblilegende maailma loomisest kuni suure veeuputuseni. 1534.- 1541. aastail lisandus "Viimse kohtupäeva" stseen altariseinal, mis kujutab viimset kohtupäeva. Ehitusmeistrina kavandas ta Rooma
Micelangelo kujunemist mõjutasid antiikskulptuur ning Donatello, Giotto di Bontone, Masaccio ja J.della Quercia teosed. Looming: Tema mitmekülgne looming moodustab itaalia renesansskunsti tipu. Varased teosed kajastavad heroilist usku inimvõimete kõikevõitvusse, hilisemais võib tajuda ka renessansiaja aadete ummiku traagikat. Vorm on suurejooneline, hoogne ja rahutu ning väljendab ekspressiivselt suurt sisepinget ja jõudu. Maalide erakordne plastilisus ilmutab autori skulptuurieelistust. Micelangelo on kujutanud peamiselt inimfiguuri, alasti keha ja taotlenud anatoomilist täiuslikkust. Laemaalis (Sixtuse kabeli laemaal, mis koosneb 9 maailmaloomist, Adama ning Eeva jugu jm. kujutavast pildist; umbes 500 m²-sel pinnal umbes 300 figuuri) ei olnud ta eesmärk luua ühtset ruumi illusiooni, vaid kujutada mitut ruumi. Elu teisel poolel tegeles Micelangelo palju arhitektuuriga, tema suursaavutus sel alal on Peetri kiriku monumentaalse kupli projekteerimine ja ehituse alustamine
annaabi.ee 
