monumente, sambaid ja triumfikaari. Hilisemast perioodist on tuntuim teos Trajanuse sammas(106.- 113.a.) ja sel le reljeefid. Samba mõõtmed on muljetavaldavad, kõrgus 38 meetrit. Kuju on osaliselt säilinud seetõttu, et rakandati ristiusu teenistusse, st., et samba tippu pandi 16. saj. troonima püha Peetrus. Samba idee autor pole teada, töid teostasid paljud skulpturid, ühe oletusena pakutakse tööde juhatajaks ja üldkujundajaks Rooma foorumi arhitekti, Süüria kreeklast Damaskuse Apollodorust. Reljeefid keerduvad 200 m pikkuse lindina ümber samba, kujutades keisri sõjakäike daakide(rumeenlased) vastu. Reljeefe iseloomustab puhas ja klaar, loomulik kujutamislaad. Lisaks on teos suurepärane näide roomlastele omasest jutustavast kujutluslaadist, st. et sündmusi on kujutatud nii, nagu nad olid olnud, ka. sündmuste ajaline jätkuvus. Trajanuse
, tema valitsusaastail paisus Rooma riik oma kaugeimate piirideni, mistõttu rajati sel ajal arvukalt keisri võite ülistavaid monumente, sambaid ja triumfikaari. Hilisemast perioodist on tuntuim teos Trajanuse sammas(106.- 113.a.) ja selle reljeefid. Samba mõõtmed on muljetavaldavad, kõrgus 38 meetrit. Kuju on osaliselt säilinud seetõttu, et rakandati ristiusu teenistusse, st., et samba tippu pandi 16. saj. troonima püha Peetrus. Samba idee autor pole teada, töid teostasid paljud skulpturid, ühe oletusena pakutakse tööde juhatajaks ja üldkujundajaks Rooma foorumi arhitekti, Süüria kreeklast Damaskuse Apollodorust. Reljeefid keerduvad 200 m pikkuse lindina ümber samba, kujutades keisri sõjakäike daakide(rumeenlased) vastu. Reljeefe iseloomustab puhas ja klaar, loomulik kujutamislaad. Lisaks on teos suurepärane näide roomlastele omasest jutustavast kujutluslaadist, st. et sündmusi on kujutatud nii, nagu nad olid olnud, ka. sündmuste ajaline jätkuvus
Mees ilus ja lihases; kore puhul alati rõhutatud ilus soeng ja riietus. 5.saj reljeef- aphrodite seind. Klassikalisel perioodil teeb kunst läbi muutuse ja keha pannakse liikuma. Säilinud pronksskulptuur- Poseidon Artemisioni neemelt. Selleks, et kujud liikuvamad oleksid, kasutati kontraposte ehk tugijalga, et luustik ja lihased mängiksid. Perikles 425 eKr- portreepüst. Kole peakuju, oli sibula pea ja see pärast kujutati teda alati kiivriga. 5.sajandi skulpturid: Polykleitos, pärit Spartast. (Odakandija u.450-430 eKr). Pani paika 1/7 proportsioonid, mis jäävad kehtima kauaks. Mooduliks oli pea. Myron, kujutab sportlasi ja olümpiavõitjaid. Annab täiuslikku liikumist (Kettaheitja u.450eKr ja Athena 450eKr). Pheidias, Athena ja Zeusi kuju autoriks. 4.saj skulptuur muutub pikaks ja venitatuks (Lysippose Aleksander Suure kuju) 4. ja 5. saj hakatakse naisi kujutama aktina ja tuuakse sisse erootilisust. Hellenistlik skulptuur