aastal Euroopa Ühenduste Esimese Astme Kohus. Selle Euroopa Ühenduste Kohtu juurde kuuluva kohtu ülesandeks on teha otsuseid teatud liiki kohtuasjades, mille aluseks on eelkõige eraisikute, ettevõtete või organisatsioonide esitatud kaebused ning juhtumid, mis on seotud ettevõtetevahelise ebaõiglase konkurentsiga. Kohtul ja esimese astme kohtul on kummalgi president, kelle kohtunikud valivad endi hulgast kolmeks aastaks. 2003. aastal valiti kohtu presidendiks kreeklane Vassilios Skouris. Esimese astme kohtu president on taanlane Bo Vesterdorf. Uue asutusena tegutseb ka Euroopa Liidu Avaliku Teenistuse Kohus, kelle ülesanne on lahendada vaidlusi Euroopa Liidu ja selle avaliku teenistuse vahel. Selle kohtu koosseisu kuulub seitse kohtunikku. Kohus ise kuulub Euroopa Ühenduste Esimese Astme Kohtu juurde. Millega kohus tegeleb? 2003. aastal valiti kohtu presidendiks kreeklane Vassilios Skouris. Kohus teeb otsuseid kohtuasjades, mis on selles kohtus algatatud
Euroopa Liidu Avaliku Teenistuse Kohus on loodud Euroopa Liidu ja selle institutsioonide ametnike vaheliste vaidluste lahendamiseks. Nimetatud kohus koosneb seitsmest kohtunikust, kes töötavad esimese astme kohtu alluvuses. Euroopa Kohtul, esimese astme kohtul ja avaliku teenistuse kohtul on kõigil president, kelle kohtunikud valivad endi hulgast kolmeks aastaks ja keda võib ametisse tagasi nimetada. 2003. aastal valiti Euroopa Kohtu presidendiks Vassilios Skouris Kreekast. Esimese astme kohtu presidendiks on Marc Jaeger ning Avaliku teenistuse kohtu presidendiks on alates 2005. aastast Paul J. Mahoney. Euroopa Kontrollkoda Kontrollikoda asutati 1975. aasta ning mille põhiülesanne on kontrollida, kas Euroopa Liidu tulud laekuvad nõuetekohaselt ning kas rahalisi vahendeid kasutatakse juriidilises ja majanduslikus mõttes õigesti ja eesmärgipäraselt. Kontrollikoja eesmärk on tagada, et maksumaksjate raha
aastal Euroopa Ühenduste Esimese Astme Kohus. Selle Euroopa Ühenduste Kohtu juurde kuuluva kohtu ülesandeks on teha otsuseid teatud liiki kohtuasjades, mille aluseks on eelkõige eraisikute, ettevõtete või organisatsioonide esitatud kaebused ning juhtumid, mis on seotud ettevõtetevahelise ebaõiglase konkurentsiga. Kohtul ja esimese astme kohtul on kummalgi president, kelle kohtunikud valivad endi hulgast kolmeks aastaks. 2003. aastal valiti kohtu presidendiks kreeklane Vassilios Skouris. Esimese astme kohtu president on taanlane Bo Vesterdorf. Uue asutusena tegutseb ka Euroopa Liidu Avaliku Teenistuse Kohus, kelle ülesanne on lahendada vaidlusi Euroopa Liidu ja selle avaliku teenistuse vahel. Selle kohtu koosseisu kuulub seitse kohtunikku. Kohus ise kuulub Euroopa Ühenduste Esimese Astme Kohtu juurde. Millega kohus tegeleb? 2003. aastal valiti kohtu presidendiks kreeklane Vassilios Skouris. Kohus teeb otsuseid kohtuasjades, mis on selles kohtus algatatud
Euroopa komisjon täidesaatev organ ehk valitsus. Igast riigist üks volinik, ehk 27 volinikku. Kandidaadi nimetab riigivalitsus ja Euroopa parlament peab sellega nõus olema. Seda juhib Euroopa komisjoni president (hetkel Jose Manuel Barroso) Euroopa kohus sõltumatu institutsioon, kõrgeim kohtuvõimu organ Euroopas. Kokku saadakse nii, et igast riigist valitakse üks esindaja (Eestist Uuno Lõhmus, president Vasiljos Skouris (töölehel kuues)). Koostatakse kuueks aastaks. Peakorter asub Luksemburgis. Kontrollib Euroopa liidu õigusaktide seaduslikkust kontrollib, kas riigid täidavad õiguslepingute tingimusi lahendab vaidlusi liikmesriikide ja institutsioonide vahel Euroopa keskpank vastutab rahapoliitika eest eurotsoonis. Kontor asub Saksamaal, Frankfurdis. Euroopa keskpanga president on Jean Claude Trichet (töölehel neljas).