*kannatust hobuse lihaseid ja jalg *koostööd inimesega 3) Ponid saab õpetada „asjalikeks” 2) Selgita kordetamise käiku Kordetamine tähendab treeningut, milles hobune liigub ringi peal, olles kordetaja poolt kontrollitud korderihma, häälekäskluste ja kordepiitsa abil. Kordepiits on kordetajal hobuse tagapoolses käes, suunaga hobuse saba poole. Kordepiitsaga antakse edasi liikumise käsklus hobust katsumata. Samas käes piitsaga on ka see korde osa,mis antud hetkel ringi suurusest tingituna üle jääb. Kordetaja hobuse peapoolses käest korde ainult jookseb läbi. 3) Millised võivad olla topeltkordetreeningu ohud noorhobusele? See on sunniviisiline, liiga koondav. Hobune hakkab ennast „rullima” 4) Selgita kuidas õpetada noorhobune ohjadesse. Enne kui noort hobust ohjadesse õpetama hakatakse, peab ta tundma pidurdamise ja
suurt aktiivsust nõudvates tingimustes ja reguleerib siseelundite talitust ja kudede ainevahetust Mis on erutus närvisüsteemis? Närviraku tööseisund, mis vallandab reaktsiooni Mis on pidurdus närvisüsteemis? Puhkeseisund, mis erutuse põhjustatud reaktsiooni peatab Mis on refleksid? Vastureaktsioonid. Närviimpulsid liiguvad tavaliselt kõigepealt selja-ajju ja sealt edasi pea-ajju, mis saadab organismile andmetele vastava käskluse, kuid reflekside puhul antakse käsklus juba selja-ajus ning me reageerime kiiremini (nt: käsi puudutab, midagi kuuma ning sa tõmbud koheselt eemale) Kuidas refleksid jagunevad? Kaasasündinud ehk tingimatud refleksid ja omandatud ehk tingitud refleksid Mida nimetatakse isiksuse struktuuriks? Isiksuse omaduste, rollide ja positsioonide kogumit. Millest koosneb isiksuse struktuur? 1.Suundus: - vajadused - huvid - veendumused - ideed - hoiakud 2. Temperament 3. Iseloom 4. Võimed
Kesknärvisüsteem ja tema osad. Kesknärvisüsteemi moodustavad peaaju ja seljaaju.Ülesanded on juhtida organismi tegevust, aidata kehal kohaneda muutuvate keskkonnatingimustega ja võtta vastu meeleelunditelt saabunud info, analüüsida seda ja saata käsklus edasi vastavale kehaosale. Kesknärvisüsteemi tähtsaim osa on peaaju, mis juhib ja kontrollib organismi talitust. saab eristada hallainet, mis koosneb närvirakkude kehadest ja valgeainet, mis on moodustunud närvirakkude jätketest. Osad: Peaaju suurim osa on suuraju, mis jaguneb kaheks poolmeks. Mõlemad poolkerad on moodustunud valgeainest, välispind koosneb aga hallainest. Vasak ajupool juhib parema kehapoole tööd, parem aga vasakut kehapoolt. Parem ajupool määrab
Tulemuseks leht, kus ülal pealkirjariba peal on lehe pealkiri ning allpool sisu osas lehe sisu.
Sellisel juhul on võimalik kasutada Windowsi sisseehitatud Command Prompt keskkonda (käsukeskkonda), mis on küll kasutajale ajakulukam kuid siiski väga tõhus meetod. Selleks tuleb esimese asjana kasutada sellist klahvikombinatsiooni nagu Win + R, et avada programmi käivitus dialoogi aken kuhu tuleb järgnevalt sisse tippida CMD (Command Prompt keskkond) ja vajutada Enter, mille tulemusena avaneb käsukeskkond. Nüüd hakkame kasutama järgmist käsklust, mis kannab nime ,,attrib". See käsklus toob välja ning asendab, võtab ära või annab sellised failide atribuudid nagu +s (süsteemi fail), +h (peidetud fail) ja +r (ainult loetav fail). Joonis 2.5. Käskluse "attrib" kasutamine käsukeskkonnas 10 Selleks, et seda käsklust kasutada läheme alguses kõvaketta juurkausta tippides sisse cd, sest see on põhiline kaust, mida viirused ründavad. Seejärel kirjutame käskluse ,,attrib".
annaabi.ee 
