Ve d el g a a si h oitak s e p un a s e s p al o o ni s. Hap niku tarbitak s e p al o o ni s r õ h uni kuni 0,0 5 0 ,1Mp a. J ä r õ hk v õi m ald a b p al o o n e täitval te h a s el ko ntrollida mi s g a a s s e al var e m oli. Ats et ül e e n o n s u ur e r õ h all pla hvatu s o htlik , r õh u m a d ald a mi s e k s o n p al o o nid täid etud at s et o o ni s e pi m p skivi v õi aktiv e eritu s ö e g a . Ats etül e e n lahu stu b h ä sti at s et o o ni s ja o n sii s o h utu. R õ h u al an e mi s el e r aldu b at s etül e e n at s et o o ni st v äljud e s r e d uktori ka u d u p õl eti s s e . Ka o v ä h e n d a mi s e k s h oitak s e p al o o nid p ü sti.
kromosoom on dubleeritud esineb konspekti näol, autor Sirje Kivi kahes eksemplaris. Vaid sugurakkudes (http://www.ebc.ee/~skivi/tsytog/tsytogeneetika.html). on igast homoloogsete kromosoomide (paardunud kromosoomid, mis sisalda- vad samasid pärilikke tunnuseid määra- vaid geene, millest kumbki on pärit eri vanemalt) paarist ainult üks kromosoom (seega on suguraku tuumas kokku n kro- mosoomi, mida nimetatakse haploidseks kromosoomistikuks ja mis moodustavad organismi genoomi). Diploidsetes rakku- des on kaks genoomi (2n), ühe annab Joonis 2b. DNA struktuur. sügoodi (viljastunud munaraku) moodus-
o lõpus algab kromatiidide eraldumine. Anafaas: o poolustele liiguvad lahknenud tsentrosoomid, o poolustele lahknevad ühekromatiidilised kromosoomid, o kromatiidide lahknemise hetkest nimetatakse neid kohe kromosoomideks. Telofaas: o kromosoomid on ühekromatiidilised ja nad despiraliseeruvad, o algab tuumakatte kujunemine, o toimub tsütoplasma ja organellide jaotamine tütarrakkude vahel, o moodustuvad tütarrakud. http://www.ebc.ee/~skivi/osa8.html http://biomedicum.ut.ee/~martv/genolex.html geneetiline rekombinatsioon (genetic recombination) -- eri isendite geneetiliste elementide ümberkombineerumine järglaste uue geneetilise struktuuriga kromosoomideks, haplo- ja genotüüpideks. Geneetiline rekombinatsioon põhjustab indiviidide kombinatiivse muutlikkuse. See on tüüpiline suguliselt sigivate eukarüüotsete organismide pärilikkusemehhanismile, kus meioos ja viljastumine kombineerivad vanemate
> Valmistatakse raskeltsulavast savist ja põletatakse paakumiseni (12001250 kraadi), jahutatakse maha väga aeglaselt. > Suure tugevusega (40, 60 ja 100) > Vastupidavad hapetele > Värv on lillakaspruun Samotttellis > Valmistatakse suure tulekindlusega savist, millele on lisatud liiva asemel põletatud ja seejärel jahvatatud savi. Keraamiline katusekivid > Katus on nägus, tulekindel ja vastupidav. > Puudused: suur kaal, haprus ja nõuab suurt katusekallet. > Enamlevinenud kivid on Skivi, valtskivi ja munknunn kivid. Harjade katmiseks kasutatakse poolsilindrilisi harjakive. Kergkruus > NIm ka Fibo kruus Leca või Exclay ning vananenud nimetus keramsiit. Mullkeraamika liik , mis saadakse keggelt sulavate savimaterjalide lühiajalisel põletamisel. > Põletamine pöörlevates toruahjudes 1150... 1250 kraadi. > Keraamikillustik ja kruus fraktsioneeritakse. Jaotatakse puistetihedusi 250... 600 k g/m3.
Glasuuritud ahjupotid Klinkertellis valmistatakse raskestisulavast savist, põletatakse temp. 1250 C. Tume, lillakaspruun värv Tugevus suur M400 M1000 kg/cm3. Jahutatud väga aeglaselt. Köökides, restoranides. 220 x 110 x 65 mm. Soome tellis 257 x 123 x 57 mm Samotttellis valmistatakse tulekindlast savist, kollane, põletatakse 1550 C. 250x123x65, 230x113x65mm. Käsitsi vormitud tellis Keraamilised katusekivid: Skivi. Valtskivi. Harjakivid(rennkivid) 400x200x1012 mm. Külmakidnlus 25 tsüklit. Vee imavus 10%. Glasuuritud katusekivid JEKA KERAAMILISED PLAADID Põranda, seina, mosaiik, fassaadiplaadid. Põletatakse 2 korda, 1100 C. 100x100 mm, 200x200 mm, 300x300 mm. Tagumine pool reljeefne, et nakkumine mördiga oleks parem. Võib paigaldada vuugiga või ilma. Vuuke on eri värvi. *Põrandaplaat, reljeefse pinnaga, libeduse vältimiseks. Paksus 510 mm, kõvadus 64
annaabi.ee 
