heldimusttekitavaid. Kokkuvõttes oli tegu skalpellterava läbilõikega kõigest, mis on tähendanud olla eestlane viimase 71 aasta jooksul. Oli monoloog Marju Lauristini noorpõlvest Tartus, ümbritsetuna 60- ndate Eesti noorintellektist, oli 80-ndatest väljarebitud taksojuhi meeleheide, kui ta pinnib pahaaimamatut inglise turisti teemal, et miks nad peale sõda meile appi ei tulnud ("Te ju LUBASITE!"). Meelde jäi ka "võimukoridori" stseen, kus anti peaaegu skisofreenilise ootusärevusega viimane lihv Eesti 1992. aasta põhiseadusele. Nagu minu vanuselt seitsmekümnele lähenev vanaisa, kellega koos seda etendust vaatamas käisin, kinnitas, oli kujundus, nagu Ruja puhulgi, semperlikult autentne. Seal ei olnud midagi teatraalset. Tegu oli hüperrealistliku päris-eluga. Ei saa ka öelda, et oli imitatsiooniga, kuna need sektsioonkapid, lauanõud ja õlipritsmeid täis gaasipliit olid ju päris!
Häired tekivad alkoholi, kanepi, kokaiini, opiaatide, amfetamiinide, LSD, hallutsinogeenide jms ainete tarvitamisest. Tekitavad sageli sõltuvust, kutsuvad esile võõrutussündroomi. Kõige enam on sarnane kliiniline pilt, mis iseloomustab ka orgaanilisi psüühikahäireid. F2 – psühhootilised häired Skisofreenia – püsivad luululised häired ägedate psühhootiliste episoodidega, käitumise skisofreenilise häirega. Nad ei suuda eristada reaalsust oma subjektiivsetest elamustest (nt luul, hallutsinatsioon). Häiritud on ka reaalsustaju. Loovad uue, oma, ebareaalse maailma. Esinevad luulumõtted, katatonne rahutus, stuupor, illusoorsed meelepetted, hallutsinatsioonid. Sümptomiteks sageli: psüühiliste funktsioonide alanemine või kadumine (nt kaovad emotsioonid: rõõm, kurbus jne). F3 – meeleoluhäired
Häired tekivad (alkoholi, kanepi, kokaiini, opiaatide, amfetamiinide, LSD, hallutsinogeenide) jms ainete tarvitamisest. Tekitavad sageli sõltuvust, kutsuvad esile võõrutussündroomi. Kõige enam on sarnane kliiniline pilt, mis iseloomustab ka orgaanilisi psüühikahäireid. F2 Psühhootilised häired Skisofreenia püsivad luululised häired ägedate psühhootiliste episoodidega, käitumise skisofreenilise häirega. (Tõsine haigus, kujuneb suhteliselt aeglaselt, sellele eelneb terve rida sümptomeid, enne kui diagnoos saab kinnitatud. Psühhiaatrilist diagnoosi ühel arstil otseselt õigust panna ei ole. Arst märgib oma tähelepanekud ja teeb lühikokkuvõtte.) Nad ei suuda eristada reaalsust oma subjektiivsetest elamustest (nt luul, hallutsinatsioonid). Häiritud on ka reaalsustaju. Loovad uue, oma, ebareaalse maailma. (Kirjutavad arstidele oma
annaabi.ee 
