rääkisid nendest asjadest teadlase autoriteediga. See mida nad propageerisid ja mida vahel nimetati ka ataraksiaks (oma tunnete väljendamine ja jagamine), hakkas ajapikku mingil määral juurduma ka kaasaegses lääne kultuuris ja see nii nimetatud kaasaegne hellenistlik ajastu väljendus selles, et kuna meie vanemate tänapäevane ühiskond oli muutunud paljude jaoks kurnavaks ja sarnaselt vanale kreekale otsisid inimesed uusi õnnelikkuse vorme. Humanistlik psühholoogia rõhutas kaasaegse skeptilisuse vormi. Tunduvalt märgatavam vorm hellenismist 60ndatel aastatel oli hipitraditsioon, kes sarnaselt vana-kreeka küünikutega eraldusid traditsioonilisest ühiskonnast, mida nad põlgasid ja sarnaselt humanistlike psühholoogidega olid ka hipid sõjajalal oma kultuuriga. Nad ei usaldanud mõistust ja hindasid tundeid. Aga hipide puhul viidi antiintellektualism ja igasuguste maneeride ja kommete põlgus tunduvalt kaugemasse äärmusse
MYRON · ... kujutab meisterlikult liikumist. · Teosed on rõhutaltult elulised. · Enamus töid pronksist. Suured jumalate kujud (ei ole säilinud) · Zeusi kuju Olümpias Zeusi templis · Athena kuju Parthenoni templis (krüselefantiintehnikas) · Athena Promachose kuju Ateena akropolil (pronksist) Hiline e hellenistlik aeg 323 e.m.a-30 p.m.a · Väheneb pidutsemine · Sügav ja naiivne usk jumalatesse asendub skeptilisuse ja kahtlustega. · Rõhku pannakse tunnete ja siseelu väljendamisele. · Vormilise ilu ja täiuslikkuse taotlemine. · Õrnus leebus kunstis kaunis stiil · Realism ja individualism. · Luksuse eelistamine. · Kasutati pronksi ja marmorit. · Idamaise müstika mõju Hellenistlik skulptuur · Kujutusviis oli realistlik. (jumalate, kangelaste idealiseeritud kujude asemel) · Jumalaid kujutatakse maistena, inimlikkudena.
hoopis teistlaadi protsessid (Lunge, 1980, 11).'' James-Lange püüdis näidata seose täielikku puudumist selle vahel, mis inimene on saanud loomadelt ja mis tekkis ajaloolise arengu käigus (Lunge, 1980, 11). Sellest teooriast lähtudes kardab inimene sellepärast, et ta põgeneb või siis tunneb inimene hirmu sellepärast, et ta väriseb. Kas see ikka on nii? Mitmed on James-Lange teooriat kritiseerinud. Minu isikliku skeptilisuse kinnituseks on nt S.Freud James-Langele etteheitnud, et too uurib kesta, mitte aga emotsioonide psühholoogilist tuuma (autor). Cannon-Bardi teooria (1927) Vastavalt Cannoni ja Bardi esitatud skeemile on emotsionaalsed seisundid seletatavad kesknärvisüsteemi tegevusega ehk emotsioone ei kontrolli mitte kehalised reaktsioonid, vaid aju ning on vahetult seotud taalamusega (nägemiskühmuga) (Lunge, 1980, 14).
annaabi.ee 
