tegeles musitseerimise ning filosofeerimisega. 2. Henry VIII noorus Henry sai nooruses väga hea hariduse, õppides nii filosoofiat, musitseerimist, maalimist, sõjakunsti ning sai teadmisi ka mitmes teises valdkonnas. Lisaks inglise keelele oskas ta ladina, prantsuse ja itaalia keelt. Juba varajasest noorusest peale huvitus ta sügavalt ka usuasjadest. Lapepõlves oli tema õpetajaks brutaalne ja vägagi ilmaliku eluviisdiga, kuid andekas kirikumees John Skelton, kel oli oma õpilasega sarnaselt ka luuleannet. Noort printsi külastas mitmel korral ka selle aja kuulsaim humanist Rotterdami Erasmus, kes oli vaimustatud Henry vaimuannetest ning rüütellikust kasvatusest ning pühendas talle isegi ühe oma Inglismaast jutustava teose. Suurt mõju avaldas Henryle mõistagi ka tema isa, kuid kes oma elu viimastel aastatel kannatas mitmete tervisehädade käes, mis paraku ka tema vaimujõudu pärssisid. 3. Troonile pääsemine
saarele nimeks Vinland..." (Ceram 1978:22). * Lisa 2. (Joonis 1, 2 ja 3) 1965. aastal järgnenud publikatsioonile "The Vinland Map" kirjutab Vietor : "Vinlandi kaart on mõlema Ameerika kõigi osade vanim tuntud ja kindlaks tehtud kartograafiline kujutus ja sisaldab nii üllatavalt täpse Gröönimaa kontuuri, et ta väga hästi võiks olla praktiliste kogemuste alusel tehtud. Kui see osa kaardist on valminud põhjas, tõenäoliselt Islandil, nagu mr. Skelton oletab, siis kujutab see endast muistse Põhjamaade kartograafia ainsat säilinud näidist. Juhul kui neid lõppjäreldusi aktsepteeritakse, tulenevad sellest kaugeleulatuvad järeldused nii kartograafia ajaloo kui ka viikingite laevasõitude ajaloo kohta." (Ceram 1978:22). Kui kaart on ehtne, siis on see vanim teadaolev Ameerika kaart ning tähistab viikingist maadeavastaja Leif Eirikssoni 11. sajandi algul tehtud reisi. Pärgament,
iseloomulikke muusikalisi tunnuseid või teemamuusikat tegelastele, situatsioonidele ja kohtadele. Näite võib tuua ,,Sõrmuste isanda" triloogiast, kus optimistlikku, kiiret muusikat mängitakse kääbikutele, kuid vennaskonnale mängitakse romantiliselt kangelaslikku muusikat. Nii nagu erinevatele tegelastele luuakse iseloomulik tunnusmuusika, tehakse seda ka erinevatele kohtadele ja asjadele. On olemas teaduslikke tõestusi sellisest muusikaga mõjutamise toimimisest, teatab Matthew V. Skelton veebilehel Film Score Monthly, põhinedes Claudia Bullerjahni ja Markus Guldenringi avastustele, kes uurisid filmimuusika mõju kasutades sisuanalüüsi ja leidsid, et filmimuusika polariseerib emotsionaalset atmosfääri ja mõjutab arusaama süzeest. (Hoffmann 2011) 1.2.4. Sotsiaalsed, kultuurilised, geograafilised ja ajalised viited Muusikat võib kasutada selgitamaks tegelaste või tegelaste grupi sotsiaalset päritolu või
annaabi.ee 
