surnud organismide mineralisserunud osad ja jäljendid. Kivististe omavahelisest ja praegusaegsete organismidega võrdlusest tuletatakse liikide sugulust ja päritolu ning muutmistegureid. Eriti tähelepanuväärsed on organismirühmade evolutsiooniliste vahevormide leiud, näteks kivistunud jäljed ürglinnust kui vahevormist üleminekul roomajatest lindudeks. Organismi säilimine kivistisena on soodustatud mitmesuguste kõvade moodustiste olemasolul, näiteks skeletiosade, kodade ja karpide abil. (Tokko, 2009) Fossiilide vanuse määramisel kasutatakse enamasti radioaktiivsete elementide ja isotoopide meetodit. Mingi isotoobi hulga ja lagunemiskiiruse ning tema laguproduktide esinemishulga järgi saab hinnata kivistise vanust. (Tokko, 2009) Lisad Lisa 1 (Mammut) Lisa 2 (Plateosaurus) Lisa 3 (Hypsilophodon) Kasutatud kirjandus Internet: Vikipeedia Vaba entsüklopeedia. Mammut. http://et.wikipedia.org/wiki/Mammut [2011, mai 08].
Kui siibrit vajate, siis kutsuge. Malle: Ei, praegu ma ei vaja midagi. Aitäh teile! Kiira ja Klaara: Võtke heaks. Harjutuste vastused H 1. Kasutada õppematerjalis olevat skeleti illustratsiooni ning abivahendina skeleti mulaazi. Õppija või õpetaja osutab mingile skeleti osale ja õpilased häälivad seda õigesti. Vajadusel õpetaja parandab hääldust. Võimalusel anda esinemissanss kõigile õppijatele. H 2. Õpilased kirjutavad skeemile skeletiosade venekeelsed nimetused. Õpetaja analüüsib vastuseid koos klassiga, et jõuda ühisele seisukohale. H 3. Lugemisoskuse harjutamiseks. Vastavalt õppijate tasemele laseb õpetaja lugeda mõnel hea lugemisoskusega õpilasel teksti kõva häälega ette või loeb ise. Vajadusel kordab arvsõna kasutamise põhimõtteid, juhib õpilased vastava grammatikaosa juurde ning õpetab. H 4. Arvsõnade ja numeraalide praktiline harjutamine. NB! Ühildumisreeglid. H 5
Sideliidusteks nimetatakse niisuguseid ühendusi, mille puhul liituvad luud on ühenduses sidekoe varal. Sideliidus on näiteks sääreluude või küünarvarreluude vaheline sidekoeline membraan. Sideliiduste hulka kuuluvad ka õmblused e. sutuurid koljuluude vahel. Kõhrliidused on liidused, mille puhul luud on ühenduses kõhrkoe varal. Kõhrliiduste varal seonduvad näiteks lülisamba lülid. Sünoviaalliidused e. liigesed on niisugused liidused, millede puhul liigestuvate skeletiosade vahele jääb kitsas pilujas ruum. Liigestuvate luude liikuvus on seetõttu tavaliselt suur. Igas liigeses eristatakse liigesepindu, liigeseõõnt ja liigesekihnu. Liigesepindadest on üks tavaliselt kumer ja teine nõgus. Esimest nimetatakse liigesepeaks, teist liigeseauguks. Liigesepinnad on kaetud õhukese liigesekõhrega. Liigesekõhr tasandab liigesepindade konarusi ning oma elastsuse tõttu leevendab tõukeid ja põrutusi. Liigeseõõs on pilujas
annaabi.ee 
