Vereproovi kogumise ja plasma eraldamise vahel ei tohi olla pikemat ajavahet kui 15min (+4ºC)! Vere säilivus jäävees ainult 5min! Säilitamisel laktaadi väärtused tõusevad! Vajalik saada võimalikult rakupuhas plasma Tsentrifuugimisel kasutada võimalikult suurt kesktõmbejõudu LDH Tsütoplasmaatiline ensüüm Leidub kõigis keharakkudes, eriti rohkelt: Südamelihases Erütrotsüütides Maksas Skeletilihaskoes Mittespetsiifiline koekahjustuse näitaja, tundlik hemolüüsile LDH-määramise näidustus MI-diagnostika kulu jälgimine: Tõuseb 12-24t peale MI-d Maksimaalne tõus 30-48t Normaliseerub 7-12päeval Tänapäeval kasutatakse siiski vähe (asendatud TnT, TnI, Müoglobiini ja CK-MB massiga) Punktaadid: eksudaatide ja transudaatide eristamine Kasvajamarker (mittespetsiifiline) LDH Referentsväärtused
rakust välja (intratsellulaarsest ruumist ekstratsellulaarsesse) ja Na-ioonid rakku sisse (ekstratsellulaarsest ruumist intratsellulaarsesse). Erutusseisundi lõppemisega (raku puhkeperioodil) Na-ioonid väljuvad rakust ja K-ioonid liiguvad rakku, rakk kulutab selleks energiat.Mehhanismi, mille kaudu see protsess toimub, nimetatakse hüpoteetiliselt Na-K- pumbaks. 15) Erineva treeningu mõju ioonpumpade võimsusele - Kehalisel treeningul paraneb ioonpumpade võimsus(skeletilihaskoes). Vastupidavustreeningul toimub see eeskätt kõrge oksüdatiivse potentsiaaliga lihaskiududes (AEGLASTES LIHASKIUDUDES). Kiirustreeningul aga ka glükolüütilistes lihaskiududes (KIIRETES). 16) Raku hingamine - Raku hingamine on glükoosi või teiste toitainete lagundamine süsihappegaasiks ja veeks. Osa oksüdatsiooniprotsessi käigus vabanevast energiast kasutatakse rakus energiarikka ühendi ATP sünteesiks.
keskmiselt kiiresti, nt. 200m jooksuks sobilikud · IIB tüüp kiired ja glükolüütilised, nt. sõrmedes, silmades, sobilikud 100m sprindiks. Hästi kontrollitavad, väsivad kiiresti Enamik lihaseid on nende 3 tüübi kiudude segu. Treeningu käigus lihaskiud suurenevad, aga tüüp ja vahekord ei muutu. Neuromuskulaarne kontakt motoorne lõpp-plaat, kus motoorne närv ühineb lihaskiuga. Tegu on sünapsiga. Satelliitrakud skeletilihaskoes paiknevad vähediferentseerunud rakud. Skeletilihasrakud ei suuda paljuneda, vähene regeneratsiooonivõime põhineb satelliitrakkudel. Need paiknevad basaalkihi all, kui vigastus piirdub väikese alaga ja basaalkiht ei kahjustu, taastub lihas satelliitrakupõhiselt. Regenereerunud lihastel on rakutuumad kiu keskel. Kui trauma on suurem, tungib skeletilihasesse sidekude ja tekib sidekoline arm (paralleelselt toimub satelliitrakkude parandus ja sidekoe teke, viimane on kiirem). Südamelihaskude
Erinevad lihaskoe liigid tekivad mesodermi erinevatest osadest Lihaskoe juures nimetatakse rakumembraani sarkolemmiks, tsütoplasmat sarkoplasmaks ja siledapinnalist endoplasmaatilist võrgustikku sarkoplasmaatiliseks võrgustikuks Lihasrakkudele on iseloomulik väljavenitatud kuju, kus raku pikitelg paikneb kokkutõmbumise suunas Südame- ja silelihaskude koosneb üksikutest rakkudest, skeletilihaskoes on lihaskiud – moodustunud embrüonaaleas müoblastide liitumise tulemusel, mille käigus rakupiirid kaovad selle tulemusena moodustuvad hulgituumsed lihaskiud, kus rakutuumad paiknevad kiududes perifeerselt Osa müoblastidest ei liitu ja säiluvad mesenhümaalsete rakkudena, mida nimetatakse satelliitrakkudeks – lihaste vigastuse korral satelliitrakud võivad prolidereeruda ja moodustada uusi lihaskiude SKELETILIHASKUDE
annaabi.ee 
