OKASPUUDE KÄBID - korjatud käbid hoitakse mõni päev õhustatud ruumis maas, segatakse vahetevahel. Seejärel käbisid kuumutatakse madalal temperatuuril (mänd 50°, kuusk- ja lehis 40--45°) 8-16 tundi. Käbisid raputatakse, seeme eraldub. Tiivad eraldatakse kätevahel riidest kotis või spetsiaalses masinas. Tuulamise teel saab puhta seemne. Säilitatakse sügavkülmas. Ei vaja stratifitseerimist. 27.04.2016 Marje Kask 22 Seemnete ettevalmistamine külviks Skarifitseerimine - seemnekesta vigastamine, et see muutuks vett ja gaase läbilaskvaks, kasutatakse tugeva ja tihedakestaliste seemnete puhul. · Mehaaniline skarifitseerimine - purgis hõõrudes või raputades liiva, kruusa või klaasi puruga. Suuri seemneid võib vigastada viili või smirgelpaberiga hõõrudes. · Keemilist skarifitseerimine - (viirpuu, tuhkpuu, kontpuu, pärn, kadakas jt.) kontsentreeritud happega 5-30 min, pärast loputada.
süsteemseid kortikosteroide 1 kuu vältel. Nahatorketest e. Prick test Nahateste teostatakse enamasti toiduainetega. Vajadusel kasutatakse ka respiratoorseid allergeene. Naha sisse viiakse väikeses koguses allergeene. Tekib paikne antigeen-antikeha reaktsioon, mille tulemusena nuumrakkudest vabanevad bioloogiliselt aktiivsed ained, mis põhjustavad kubla ja punetuse tekke. Nahatorketest e. Prick test Skarifitseerimine tehakse läbi allergeeni lahuse tilga. Kasutatakse ampullides olevaid või naturaalseid aineid väga suures lahjuenduses. Tehakse kaks kontrolltesti , samaaegselt ja samal meetodil, nahareaktsiooni õigeks hindamiseks. Üks tehakse allergeeni lahjendatud lahusega, mis ei tohi anda positiivset vastust, teine aga histamiini 0,1% lahusega, mille tulemus peab olema positiivne. See näitab, et haige nahal on võime reageerida histamiinile. Nahatorketest e. Prick test
Lihakad viljad Mari- on mahlakas vili, mille väliskest moodustab tiheda kile, vahe- ja sisekest on väga mahlased ja suhkrute rikkad viinapuud, sõstrad, mustikas Õunvili- hulgaseemneline vili, kus sigimik koos õiepõhjaga areneb lihakaks viljaks n õunapuu, pihlakas, viirpuu Luuvili- viljakest on kolmekihiline: õhuke väliskest, mahlakas vahekest ja kivisrakkudest sisekest e seemnekest n ploomipuud Generatiivne paljundamine Pajundamine seemnetega Skarifitseerimine a) mehhaaniline b) keemiline c) termiline Stratifitseerimine Vegetatiivne paljundamine Miks tarvilik? 1) peavad edasi andma teatud omadused n sordid 2) meil ei vilju või ei anna idanemisvõimelist seemet n mandzuuria vaher, harilik pöök 3) on seemnetest raskesti kasvatatavad n deutsia, forsüütia, hortensia Vegetatiivse paljundamise meetodid Paljundamine pistokstega Pistoksaks nimetatakse puittaime paarikümne sentimeetri pikkust puitunud oksa osa
seeme vajab järelvalmimist – taimelt korjatakse viljad ning seemnetel lastakse koos viljaga kuivada ja järelvalmida soojas ruumis. Seeme vajab kindlat temperatuuri niiskes keskkonnas stratifikatsioon Seemnes suur kasvu pärssivate hormoonide sisaldus Seemneid leotatakse vees, korduvalt vett vahetades Morfoloogilised piirangud Seemnekest on paks ja tihe ning ei lase läbi hapnikku ja vett. Skarifitseerimine – seemnekestade vigastamine. Mehhaaniline töötlemine - hõõrumine liivapaberiga, seemnekestadesse mõrade või sisselõigete tegemine. Keemiline töötlemine – leotamine happes, piirituses vm. lahuses. Termiline töötlemine (hetkeks keeva ja seejärel külma vette) Keskkonna piirangud Kuivus Sobivate niiskusolude loomine – külvamine niiskesse mulda, substraati Ebasobiv temperatuur