võõrkeel reegleid hästi tundma. 2. LAEN- JA TSITAATSÕNADE PÄRITOLU JA VALDKONNAD Ootuspäraselt on rohkesti uusi laene valdkondades, mis on hiljuti aktuaalseks saanud või mille mõistesüsteem on uuenenud ja teisenenud. Niisugust laenamist on põhjendatud ökonoomiaga: olemasolevaid nimetusi kasutada on ökonoomsem kui uusi kirjeldusi luua. Uut sõnavara on laenanud nt infotehnoloogia: server, diskett ~flopi, veeb, meil, logima, skannima, majandus: diiler, frantsiis, liisima, tehnika: faks, pleier, suumima, sport: rannavolle, surfama ~surfima (tsitaatsõnad kickboxing, shaping), kultuur ja meelelahutus, eriti muusika ja muusikatööstus: reiv, hitt, breik, räppima, rõivastus: fliis, topp, bokserid, kokandus: dipp, hamburger ~burger, muffin, toonik, ajakirjandus: tabloid, kolumnist, reklaam: flaier, haipima.
Uuemate laensõnade muganemist iseloomustab variatiivsus. Kõige sagedasem on nähtus, kus ühel sõnal esineb nii muganenud kui ka tsitaadiline variant, nt fiiling ~ feeling, fännklaab ~ fan-club. Ühel sõnal võib olla ka mitmel eri kujul muganenud variante, nt beib ~ beibe ~ beibi, butiik ~ putiik, kaver ~ kõver. Suure varieerumisega sõnad on veel email (meil, mail, e-meil), laptop (läptopp, laptopp, slängiline läpakas), DJ (diidzei, diidzei, deejay), skannima (skaneerima, skanneerima, skännima). Variantsus näitab, et sõna kas pole veel leidnud eesti keeles sobivat kuju või on see küll olemas, kuid ei ole piisavalt. Varieerumise põhjus võib olla: • laenamisviis: suulisel teel ülevõetud laenudel on rohkem variante; • kasutussagedus: sagedamini kasutusel olevad sõnad varieeruvad enam; • sõna fonoloogilise struktuuri keerulisus. 17. Iseloomusta eesti keele sõnavara struktuuri (Hausenberg 2009. Kuhu lähed, eesti keel
ka edaspidi kasutatud just samas tähenduses. Vastassuunas samuti: kui üht mõistet on mingil viisil väljendatud, siis on väga ootuspärane, et seda väljendatakse ka edaspidi just samamoodi. Sellega on kõik 38 Eeldused korras ja sellega tasuks arvestada (eriti ei ole mõtet teadmatusest teha ükskõikseid muutusi, näiteks uuesti laenata terminit, mis kord juba on laenatud, vrd skaneerima/skannima ja skännima). Aga elu ju muutub. Uusi, varem kõnealuses keeles tähistamata mõisteid ei saa mitte kuidagi tähistada traditsioonilise terminiga, sest traditsiooni pole. Ükskõik, millise terminiga uut mõistet tähistada, on see igal juhul selle termini uudne kasutus (kas täiesti kasutamata häälikujada või varemkasutatud häälikujada uues tähenduses), mis tekitab inimestes võõristust, aga millele seda uudsust ette heita on kohatu