Joonis 1. Eesti põhikaardi lehtede nomenklatuur. 5 Joonis 2. Eesti baaskaardi lehtede nomenklatuur 6 Katastri aluskaart Katastrikaart e. kõlvikute kaart oli katastrisse kantava info aluskaardiks. Kaardi valmistamiseks joonestati eraldi kiledele majandite alusplaanidelt ning fotoplaanidelt saadud info. Hiljem skaneeriti saadud kiled ning kasutati digitaalsete aluskaartidena nendes katastrites, kus põhikaarti või uusi ortofotosid veel ei olnud. Katastri aluskaardiga on kaetud kogu Eesti. Katastrikaardi lehtede numeratsioon ühtib Eesti Põhikaardi lehtede numeratsiooniga. Tänaseks on tegemist arhiivitootega (http://geoportaal.maaamet.ee...). Katastri aluskaardi mõõtkava on: 1:10 000 ja projektsiooniks Lambert-EST, formaadid digitaalkujul: mustvalge raster (CIT, GeoTIFF) (http://www.maaamet.ee...).
Linnade vektorkaardistuse käigus finantsvahendite nappusest tingituna välitöid tehtud EI OLE. Linnade vektorkaarte lehtedeks jaotatud ei ole. Kogu info on ühes failis. Digitaalne mullastiku kaart ja andmebaas Mõõtkava: 1 : 10 000. Kaardi koostamisel kehtisid samad sisulised nõuded, nagu käsitsi tehtud töö puhul, sama oli ka muldade kaardistamisüksuste nimestik. Kaardilehe piiresse jäävate maakasutuste või nende osade mullastikukaardid skaneeriti aluskaardile, kusjuures sobitati kokku mõlemate kaartide alussituatsioon (teed, jõed ja ojad, muude veekogude piirid, kuivendusvõrk, metsakvartalid ning kõlvikute piirid). Skaneeritud kaardil tehti mullastikukaardi koostamise tööd (ühtlustati mullapiirid 18 ja -andmestik maakasutuste piiridel, kaasajastati muldade kaardistamisüksuste ja muude mullanäitajate tähistused ja tehti
8) Soomaa rahvuspargi luhtade ja majandamisklasside piiridega kaardid MapInfo formaadis, koost. 1999; 9) Eesti Põhikaart (digitaalkaart) M 1:10 000, koost. 2002 Kasutatud kaartidest on kõige detailsem 1978. a. koostatud plaan ning katastri aluskaart, millel on kõlvikute piirid kõige selgemini eristatavamad. Väiksemamõõtkavaliste kaartide järgi on kõlvikute vahel piire tõmmata veidi keerulisem. Kaardianalüüsil kasutati MapInfo 6.5 tarkvara. Paberkaardid skaneeriti. Saadud rasterkaart registreeriti (seoti koordinaatidega) MapInfo keskkonnas vastavalt selgelt eristatavatele kohtadele rasterpildil ning vektorkaardil Eesti Baaskaardil (põhikaardi projektsioonis). Antud juhul osutus sobivaks kasutada kaartidel olevaid sarnaseid jõemeandreid. Eelpool nimetatud kaardimaterjalilt eristati niidu-, võsa ja metsaalasid. Selleks digitaliseeriti nende alade piirid arvestades kaartidel olevaid leppemärke. Tekitatud polügoonidel võrreldi
vate tõendite materjaliga on meie ees hunnik vastamata küsimusi. Kui üldse ja siis, kui suurem osa inimmassist lõpetab UFO-de kohalolu eitamise ära alles siis võib järgneda taktikalise uurimistöö hästitoetatud programm. Niikauaks jääb röövimine müstikaks ja röövitud kõrvalseisjateks, kelle füüsiline ja emotsionaalne heaolu sõltub uurimistöö edukusest. Vestlusest röövitutega on meil röövimise kohta ammutatud infot, et röövimisprotsessi käigus skaneeriti kõiki röövituid väga tundliku ja võimsa vaimse sondiga. See otsib välja röövitute isikliku ja privaatse informatsiooni (nimi, aadress, vanus, amet, psühholoogiline muster jne), mille saab koheselt tulnukate infopanka sisestada. Ainult paar nime ja aadressi lähevad meie valitsusele. (Tulnukate ja valitsusevahelise lepingu tingimuste järgi peaks tegelikult kõik röövitute andmed ka valitsusele ette kantama). Röövimise protsessi ajal antakse suunav ala-
annaabi.ee 
