Ka eestlased võisid olla viikingid. Saaremaal oli rauatöötlemiskeskus, Eesti rikkaim piirkond. Pingelised suhted Vana-Vene riigiga. 19. Vana-Vene riigi loomine aastal 862 Rjuriku poolt. Vana-vene riigi seosed Eestiga. Mõiste „tšuudid“. Eestlaste ja venelaste vahelised konfliktid. Kagu-Eesti ja Tartu vallutamine Jaroslav Targa poolt aastal 1030 ja Tartu nimetamine Jurjevi linnaks. 862 loodi Vana-Vene riik kolme skandinaavlasest venna – Rjuriku, Sineuse ja Truvori poolt. Eestlaseid nimetati tšuudideks, suhted riigiga olid rahumeelsed ja tšuudid olid neile kasulikud sõjakäikudel. 1030 Jaroslav Targa sõjaretk Eestisse, võitis tšuude ja rajas Tartusse Jurjevi linnuse. 20. Hilisrauaaeg 1050-1227, selle üldiseloomustus. „Läti Henriku kroonika“ tähtsus Eesti hilisrauaaja uurimisele. Taani, Rootsi ja Norra olid kristlikud kuningriigid ning tahtsid ka eestlaseid ristiusustada
Aadel kui õiguslik seisus kujuneb varakeskajal. Paremate hulka kuulutakse sünnipäraselt, omaette seisus vaimulikkond. On ka mittevabu vaimulikke, kes palvetavad isanda eest. Kõrgkeskaeg mittevaba vaimulikkonda ei tunne. 8.sajandil elanud inimeste seast kuulutati pühakuteks 130 inimest, kellest 97% aadlikud. 12. sajandil kuulutati pühakuteks 290 inimest, kellest 50% mungad, piiskopid. 13 Varakeskajast pärineb sõna orja jaoks ehk sklaav, mis tuleb skandinaavlasest, sest paljud sõjavangid olid Skandinaaviast. SERVUS =SLAVE =SKLAVE Poliitilised olud ebakindlad, üks hõim alistas teise (selle eliit tapeti, loomad võeti ära). Aadel on õilsam, paremat päritolu, sünnipäraselt suurem. 10.- 11. sajandi vahetuseks toimus aadli suguvõsa liidrite struktuuris muutused, suhted stabiliseerusid, maavalduste liikumine vähenes. Pärandus läks nüüd isalt pojale, mitte võimsamale. Pärimisreeglid selgemad ja kindlamad. Aadlil oluline linnus, tema keskus.
võrdõiguslikkuse eest võitlejana. Nora on meistriteos just dramaturgilise ülesehituse poolest. · IV periood: keskendunud peategelase psühholoogilisele situatsioonile. Pessimism. ,,Hedda Gabler" jne. Temast oli saanud tõeline maailmakirjanik, tema esietenduste pärast võitlesid eri maade eri teatrid. 1891. aastal pöördus tagasi Norra, 1906. aastal sai ajurabanduse selleks hetkeks oli temast saanud Norra teatriklassik. 45) August Strindberg Ibseni skandinaavlasest rivaal, sattus vaimustusse Antoine'i ideedest ning saatis talle oma kõige naturalistlikuma näidendi ,,Isa" prantsuskeelse tõlke, Antoine ei võtnud seda oma repertuaari. Arenes välja ka kirjavahetus nende kahe vahel. 1888. aastal asutas Kopenhaagenis Skandinaavia eksperimentaalteatri. Tema ,,Preili Julie" keelati politsei poolt ära, kuna Strindberg väljendas oma naturalistlikke vaateid väga tugevalt selles teose eessõnas. Freie
annaabi.ee 
