skandaal ja veri on need, mis muudavad uimase ja väsinud lugeja erksaks. Theodor Roosevelt on tabavalt öelnud :" Sõnnikus tuhnijad võivad olla ühiskonna heaoluks asendamatud, aga ainult siis, kui nad teavad, millal sõnnikus tuhnimine lõpetada." N-ö kollane ajakirjandus, mis propageerib skandaale, laimu ning prominentide tagarääkimist, on lugeja enda tellimus. Meediakanalid reageerivad tarbija soovile ning kohandavad ennast vastavalt sellele, tootes üha skandaalsemaid ja meelelahutuslikumaid lugusid. Ajakirjanikke motiveerib tööandja, mitte moraalitunne. Tihtipeale on faktid nii moonutatud, et tulemus ei vasta üldse tõele. Sellest aspektist sarnaneb tänane Eesti endise Nõukogude Liiduga, kus samuti võimendati üle fakte ja sündmusi, mis olid ebaolulised - neist loodi illusioon. Selline absurdne manipuleerimine ei teeni informatsiooni, vaid tekitab emotsioone. Tulemusena langeb kodaniku prognoosivõime.
Tuntumad poloneesid on "Heroiline" (As-duur) ja "Militaarne" (A-duur), need pole Chopini enda pandud pealkirjad. Nokturn (19) Algselt oli nokturn öise missa osa (keskajal). 18. saj tähendas nokturn juba instrumentaalteost, mida kanti ette vabas õhus õhtuti. 19. saj hakkas nokturne kirjutama inglane John Field (mõjutas C palju). Alates sellest sai nokturnist mõtisklev, melanhoolse ja meditatiivse olemusega zanr. Sonaat nr 2 op 35 b-moll (1837-1839) Üks skandaalsemaid ja uuenduslikemaid teoseid Chopinil. Teose olemus on küllaltki morbiidne ja paljude jaoks tekitas see tollal võõristust. Uudne oli see, et II ja III osa olid justkui kohad vahetanud. IV osa on äärmiselt lühike ja ei vasta traditsioonilisele ettekujutusele ulatusliku sonaadi finaalist (finaali on võrreldud õela irvitamisega või tuule ulgumisega kalmistul). Teos on väga terviklik oma teemade ja motiiviliste seoste tõttu: I ja III osas b-c-des, lisaks on kõik osad mollis
Koolivorm, pidi olema saatja ja samal ajal Underi intiimsed armuelamused. Uudiseks Kristjan-Jaak Petersoni luuletused. Kirjandushuvilisele pakkusid huvi, võis märgata, kui ajast ees oli ta olnud juba 19. Sajandi alguses. Tõlkelüürikat Baudelaire'i ,,Raibe" skandaalne poeem. Inetuse esteetika - uus esteetika, millega polnud publik harjunud. Kõike seda ühes albumis oli väga palju. Ilmus ka Jaan Oksa ,,Kriitilised tundmused". Subjektiivse laadiga kirjanik, üks omapärasemaid. Üks skandaalsemaid Tuglase ,,Eduard Vilde ja Ernst Peterson" essee, teeb need armastatud kirjanikud maatasa- Jäävad 19. Sajandisse, neil pole kohta siin 20. Sajandi eesti kirjandusloos. Ernst Peterson pärast seda enam eriti ei kirjuta. Vildel oli aga enne seda juba nooreestlastega terav seis. Ei lasknud nooreestlastel end niisama materdada. Viibis nagu Tuglaski paguluses, Vilde loomingu tipp alles nüüd tuli. Esmalt kolm näidendit 1012 Tabamata
annaabi.ee 
