Baltimaades tugevnev vastupanuliikumine ning pagulaste tegevuse aktiviseerumine võimaldasid Balti küsimust rahvusvahelisel areenil taas tõstatada. Pagulased said nüüd tugineda Balti riikide läkitustele ja seisukohtadele. Balti lobitöö tugevust näitas 1974. aastal Austraalias toimunu, kui võimule tõusnud tööerakondlik valitsus tunnistas Balti riikide kuulumist NSV Liidu koosseisu de jure. Balti pagulasorganisatsioonide algatatud meeleavaldused viisid skandaalini, mis sundis Austraalia valitsuse ametist lahkuma ning uus valitsus jätkas okupatsiooni mittetunnustamist. 1970. aastate algul kujunenud pingelõdvenduspo-liitika tekitas Balti pagulastes ärevust. Eriti kardeti Balti riikide annekteerimise tunnustamist Euroopa julgeoleku- ja koostöönõupidamisel. Pagulastel õnnestus Balti küsimus tõstatada enne Helsingi tippkohtumist USA Kongressis, see omakorda sundis president Gerald Fordi 1975. aastal
Samamoodi ei ole alati võimalik ka üheselt kirjeldada või edasi anda seda, mis tegelikult toimus konflikti käigus. Näiteks võib tulla ette olukordi, kus täiesti tähtsusetust naise ja mehe vahelisest sõnasõjast kasvab välja nende abielu purunemine, arusaamatus mingi maaala või ressursside haldamise kohta võib põhjustada tõsiseid riikide vahelisi konflikte ja isegi sõdu ning ettevõtte juhatuse erimeeldused palgaküsimustes võivad lõpuks jõuda välja tohutu skandaalini, mis omakorda kandub üle selle ja miks mitte ka teiste riikide ajakirjandusse. Eskaleerunud konflikti tunneb väga hästi ära ka selle järgi, et selles konfliktis osalevad osapooled võivad anda teineteisele moraalselt hävitavaid hinnanguid. Igatahes on kindel see, et kui konflikt eskaleerub, võib see viia kõige halvematel juhtudel isegi konflikti mõne või ka kõigi osapoolte füüsilise hävimiseni. Seega tuleb eskaleerunud
Baltimaades tugevnev vastupanuliikumine ning pagulaste tugevuse aktiviseerumine võimaldas Balti küsimust rahvusvahelisel areenil taas tõestada. Pagulased said nüüd tugineda Balti riikide läkitustele ja seisukohtadele. Balti lobitöö tugevust näitas 1974. aastal Austraalias toimunu, kui võimule tõusnud tööerakondlik valitsus tunnistas Balti riikide kuulumist NSV Liidu koosseisu de jure. Balti pagulasorganisatsioonide algatatud meeleavaldused viisid skandaalini, mis sundis Austraalia valitsuse ametist lahkuma ning uus valitsus jätkas okupatsiooni mittetunnustamist. 1970. aastate algul kujunenud pingelõdvenduspoliitika tekitas Balti pagulastes ärevust. Eriti kardeti Balti riikide annekteerimise tunnustamist Euroopa julgeoleku- ja koostöönõupidamistel. Pagulastel õnnestus Balti küsimus tõstatada enne Helsingi tippkohtumist USA Kongressis, see omakorda sundis president Gerald Fordi 1975. aastal enne lõppaktile allakirjutamist kohtuma Balti
annaabi.ee 
