intensiivsuste korral; väga suurte ja väga väikeste väärtuste korral esineb kõrvalekaldeid. G.T.Fechner kasutas stiimuli ja subjektiivsete tajuhinnangute vahelise psühhofüüsikalise suhte kindlakstegemiseks kaudset meetodit, tuletades seose: y = K * log S , mida nimet. Fechneri seaduseks (järjestades kõik JND-d , leidis ta, et kehtib logaritmiline seos stiimuli väärtuste skaala ja subjektiivse skaala vahel). Hiljem kasutas S.S.Stevens (1961) suurushinnangute otsese skaleerimise meetodit ning leidis, et psühhofüüsikaline suhe stiimuli ja subj.hinnangute vahel on astmefunktsioon: y = K * Sn , mida nimet. Stevensi seaduseks. Tähtsamad klassikalise psühhofüüsika meetodid: 1) piiride meetod e.minimaalsete muudatuste meetod (m. of limits, m. of minimal changes). Iseloomulikku: annab läve väärtuse mõõtmise käigus, kuna Exp muudab erinevates seeriate tõusvas või langevas suunas S väärtusi ning punktidega, kus KI juba avastab
(Mõõtmise praktika) (Mõõtmise teooria) (Mõõtmistulemuste üldistamine) / Võimete testimine Isiksuse omaduste testimine 1.2. Skaleerimine Scala (ld. k.) - trepp, astrik Mõõtmine (ehk skaleerimine) on objektide ja nähtuste arvu korrastamine kindlate reeglite järgi (S.S. Stevens). Skaleerimine on mõõtmine laias tähenduses. Mõõtmine kitsamas tähenduses on skaleerimise erijuht (skaleerimise ideestiku konkreetne rakendus). 1.2.1. Skaalade tüübid I. Nominaalskaala (nimetuste skaala). Klassifitseeritavad objektid on eristatavad nimetuste alusel. Objektide (loetelu) järjekorra muutmine nominaalskaalal ei muuda klassifitseerimise alust. Näited: Kontrolltööst puudusid Ants, Mati, Jaan, Maie ja Linda. Peeter on kaval, ettevaatlik, kahtlustav, tark ja rõõmsameelne. II. Ordinaalskaala (järjestusskaala). Klassifitseeritavad objektid on reastatud ühe tunnuse alusel
saab teha aritmeetikat!“. Oleks ju väga tore, kui geomeetrilise jadaga saaks teha geomeetriat... ja mingis mõttes saabki! Nimelt võib mõelda, et alustame ühest tea- tava pikkusega lõigust ja kõik edasised liikmed lihtsalt suurendavad seda teataval määral. Seega on geomeetriline jada seotud ühe lihtsaima geomeetrilise teisen- duse – skaleerimise ehk suurendamise ja vähendamisega. Kuigi lihtne mõte, võib see vaateviis siiski osutuda kasulikuks. Näiteks pirukapoe külastuse juures illustreerisimegi jada summa lõplikkust ka geomeetriliselt. Muidugi on lisaks sellele ka geomeetriline jada seotud geomeetrilise keskmisega – jällegi on kolmest järjestikusest liikmest keskmine äärmiste geomeetriliseks kesk- miseks [lk 198]. 134
annaabi.ee 
