erinevust ning mrab ra kui palju td tuleb teha laengu mberpaigutamiseks hest punktist teise. Pinge miste vttis 1776. aastal kasutusele inglise fsik Henry Cavendish, kes uuris elekri nhtusi ja elektrilaengute jagunemist. Elektrivlja kahe punkti vaheliseks pingeks, thisega U, nimetatakse suhet, kus q on mingi positiivne punktlaeng ja A on t, mille elektrivli teeb selle laengu mberpaigutamiseks hest elektrivlja punktist teise. Seega on elektriline pinge skalaarsuurus. Pinge hikuks SI-ssteemis on volt. ks volt (thistatakse V) on selline pinge, mille puhul 1 kuloni suuruse laengu mberpaigutamisel teeb elektrivli td 1 daul. Elektrivlja kahe mdetava punkti vaheline pinge langeb enamasti kokku nende punktide potentsiaalide vahega, kuid ei vrdu ssteemi alguses ja lpus mdetava pingega.
Nihe- sirglõik algasukohast lõppasukohta. Tähis: s. Mõõtühik: m. Ühtlane sirgjooneline liikumine- trajektoor on sirge, ühtlane kiirus Ühtlaselt muutuv liikumine- liikumine, kus kiirus muutub võrdsete ajavahemike jooksul ühesuguste väärtuste võrra Kiirendus- näitab kiiruse muutust ajaühikus. Tähis: a. Mõõtühik: m/s2 Hetkkiirus- keha kiirus kindlal ajahetkel Vektorsuurus- suunaga suurus(kiirendus, nihe, jõud, kiirus) Skalaarsuurus- aeg, temperatuur, mass Liikumisvõrrand- matemaatiline avaldis, mis näitab keha koordinaatide sõltuvust ajast. ühtlaselt sirgjooneliselt liikuva keha liikumisvõrrand x=x0 + vt Liikumisgraafik- graafik, mis näitab keha asukoha sõltuvust ajast Kiirusegraafik- näitab kiiruse sõltuvust ajast Gravitatsioon- vastastikmõju, millele alluvad kõik kehad Vabalangemine- keha kukkumine ilma, et talle mõjuks õhutakistus
tööd tuleb teha laengu ümberpaigutamiseks ühest punktist teise. Pinge mõiste võttis 1776. aastal kasutusele inglise füüsik Henry Cavendish, kes uuris elektri nähtusi ja elektrilaengute jagunemist. Elektrivälja kahe punkti vaheliseks pingeks, tähisega U, nimetatakse suhet, U=A/q kus q on mingi positiivne punktlaeng ja A on töö, mille elektriväli teeb selle laengu ümberpaigutamiseks ühest elektrivälja punktist teise. Seega on elektriline pinge skalaarsuurus. Pinge ühikuks SI-süsteemis on volt. Üks volt (tähistatakse V) on selline pinge, mille puhul 1 kuloni suuruse laengu ümberpaigutamisel teeb elektriväli tööd 1 dzaul. Elektrivälja kahe mõõdetava punkti vaheline pinge langeb enamasti kokku nende punktide potentsiaalide vahega, kuid ei võrdu süsteemi alguses ja lõpus mõõdetava pingega. 2.11 Kondensaator Kondensaator on kahest või enamast elektroodist ja nendevahelisest dielektrikukihist koosnev seadis
iseloomustab kahe punkti vahelist elektivälja tugevuse erinevust ning määrab ära kui palju tööd tuleb teha laengu ümberpaigutamiseks ühest punktist teise. Elektrivälja kahe punkti vaheliseks pingeks, tähisega U, nimetatakse suhet, , kus q on mingi positiivne punktlaeng ja A on töö, mille elektriväli teeb selle laengu ümberpaigutamiseks ühest elektrivälja punktist teise. Seega on elektriline pinge skalaarsuurus. Pinge ühikuks SI-süsteemis on volt. Üks volt (tähistatakse V) on selline pinge, mille puhul 1 kuloni suuruse laengu ümberpaigutamisel teeb elektriväli tööd 1dzaul. Elektrivälja kahe mõõdetava punkti vaheline pinge langeb enamasti kokku nende punktide potentsiaalide vahega, kuid ei võrdu süsteemi alguses ja lõpus mõõdetava pingega. Ekvipotentsiaalpind on mõtteline välja pind, mille kõikidel punktidel on ühesugune potentsiaal.
ümberpaigutamiseks ühest punktist teise. Pinge mõiste võttis 1776. aastal kasutusele inglise füüsik Henry Cavendish, kes uuris elekri nähtusi ja elektrilaengute jagunemist. Elektrivälja kahe punkti vaheliseks pingeks, tähisega U, nimetatakse suhet, kus q on mingi positiivne punktlaeng ja A on töö, mille elektriväli teeb selle laengu ümberpaigutamiseks ühest elektrivälja punktist teise. Seega on elektriline pinge skalaarsuurus. Pinge ühikuks SI-süsteemis on volt. Üks volt (tähistatakse V) on selline pinge, mille puhul 1 kuloni suuruse laengu ümberpaigutamisel teeb elektriväli tööd 1 dzaul. Elektrivälja kahe mõõdetava punkti vaheline pinge langeb enamasti kokku nende punktide potentsiaalide vahega, kuid ei võrdu süsteemi alguses ja lõpus mõõdetava pingega. 15. Elektrimahtuvus Mahtuvus ehk elektrimahtuvus on elektrotehnikas ja elektroonikas
Pinge ehk elektriline pinge on füüsikas ja elektrotehnikas kasutatav füüsikaline suurus, mis iseloomustab kahe punkti vahelist elektrivälja tugevuse erinevust ning määrab ära kui palju tööd tuleb teha laengu ümberpaigutamiseks ühest punktist teise. , Kus q on mingi positiivne punktlaeng ja A on töö, mille elektriväli teeb selle laengu ümberpaigutamiseks ühest elektrivälja punktist teise ja pinge on U. Seega on elektriline pinge skalaarsuurus. Pinge ühikuks SI-süsteemis on volt. Üks volt (tähistatakse V) on selline pinge, mille puhul 1 kuloni suuruse laengu ümberpaigutamisel teeb elektriväli tööd 1 dzaul. Elektrotehnikas on pinge elektrisüsteemide ja -seadmete üks tähtsamaid tunnussuurusi. Mitmefaasilises elektrisüsteemis eristatakse liinipinget ja faasipinget. Elekrisüsteemides kasutatakse veel mõisteid väikepinge, madalpinge (kuni 1 kV) ja kõrgepinge (pinge üle 1 kV). Pinget mõõdetakse voltmeetriga.
Rootor (rot E) on vektor, mis on parema käe rusikareegli kohaselt suunatud piki välja E jõujoontest moodustuvate pööriste telge. Rootor seda suurem (pikem), mida pööriselisem on väli tugevusega E (mida väiksema raadiusega kinnised jooned on välja E jõujooned). Divergents (div D) on välja allikate (nende punktide, millest välja D jõujooned väljuvad) tihedus. Diver- gents on skalaarsuurus. Ta on seda suurem, mida tugevam väljaallikas paikneb vaadeldavas punktis. Alalisvooluks nimetatakse elektrivoolu, mille tugevus ja suund ajas ei muutu. Laengukandjate kontsentratsiooniks n nimetatakse vabade laengukandjate arvu aine ruumalaühiku kohta: n = N / V. Sellest N = n V , laengukandjate arv on kontsentratsiooni ja ruumala korrutis. Voolutugevus I on esitatav ühe laengukandja laengu q, laengukandjate kontsentratsiooni n, suunatud
aga jälle muutuva elektrivälja). Elektromagnetvälja kirjeldavad Maxwelli võrrandid. Rootor (rot E) on vektor, mis on parema käe rusikareegli kohaselt suunatud piki välja E jõujoontest moodustuvate pööriste telge. Rootor seda suurem (pikem), mida pööriselisem on väli tugevusega E (mida väiksema raadiusega kinnised jooned on välja E jõujooned). Divergents (div D) on välja allikate (nende punktide, millest välja D jõujooned väljuvad) tihedus. Diver- gents on skalaarsuurus. Ta on seda suurem, mida tugevam väljaallikas paikneb vaadeldavas punktis. Maxwelli võrrandid: 1) rot E = - B/t, ajas muutuv magnetväli (induktsiooniga B) tekitab elektrivälja, (tugevusega E) mille jõujooned ümbritsevad vasakpoolsete pööristena (seda näitab miinusmärk!) magnetvälja muutumise suunda, s.t. vektori B või B suunda (Faraday induktsiooniseadus). 2) div B = 0, magnetväljal allikad puuduvad (jõujooned on alguse ja lõputa kinnised jooned).