ja võib hakata oksendama. Hapnikku kasutatakse kütuste põletamiseks tööstuses ja transpordis. Meditsiinis kasutatakse hapnikku peale hingamisaparaatide ka anaeroobsete mikroorganismide poolt tekitatud haiguste raviks, nagu gangreen. Hapnikku kasutatakse ka paljudes alades ja tehnoloogiates. Moodsates kosmonautide skafandrites kasutatakse madala rõhuga hapnikku, mis on puhtam, kui see, mida meie hingame. See on vajalik selleks, et skafandrite paindlikkust tagada. Kunstlikult toodetud hapnikku kasutatakse ka allveelaevades, kus on aga normaalse rõhu ja koostisega õhk, mitte nagu astronautidel. Hapnikku kasutatakse ka metallitööstuses. Suure hapniku rõhu all eraldatakse sulametallist üleliigne väävel ja süsinik. Reaktsioon on eksotermiline ning temperatuur tõuseb seega 1700°C juurde. Osoon ja osoonikiht Osooni leidub veeauruta õhukihis, mis algab maapinnast 18 km kõrguselt ja lõpeb umbes 50 km kõrgusel
Bambuskiude sisaldavad katted reguleerivad higistamist, eemaldavad niiskuse, kaitsevad bakterite ja seente eest ning tagavad värskuse. Selline materjal on näiteks 100% puuvillasest materjalist 80% bambuskiu sisaldusega. Termoreguleeriv Madratsi kattematerjal, mis vastavalt tingimustele salvestab üleliigset kehasoojust ning kehatemperatuuri alanedes vabastab selle. Selle aluseks on algselt NASA poolt kasutusele võetud tehnoloogia, mida kasutatakse kosmonautide skafandrite ja kinnaste valmistamisel, et kaitsta neid suurte temperatuurikõikumiste eest avakosmoses. Soojust salvestav ja vabastav efekt saavutatakse kasutades erilisi, naturaalse taimeõli baasil loodud mikrokapsleid, mis reageerivad vastavalt inimkeha temperatuuri muutustele: · Keha soojenemisel mikrokapslid aktiveeruvad ning hakkavad salvestama üleliigset soojust, vähendades selliselt higistamise ohtu. · Keha jahtumisel vabastavad mikrokapslid salvestatud soojuse ning aitavad nii
Selliste materjalide hulka loetakse polükarbonaadid, polümetüülpeneenid, atsetaatvaigud, polüfenüleen- oksiidid, ionomeerid, polüsulfoonvaigud, polüimiidid, polüfenüleensulfiidid ja polübutüleen tetraftalaadid. Kuigi polükarbonaatidega katsetati juba 1898, läksid nad tööstuslikku tootmisse alles 1959 Saksamaal ning USA-s. Polükarbonaate kasutatakse tänapäeval muuhulgas astronautide skafandrite, läätsede ja kuulikindlate materjalide valmistamiseks [8]. Üks tuntud polükarbonaate on materjal nimega ,,lexan," mida tutvustas avalikkusele 1970-ndatel General Electric [16]. Polümetüülpenteen (PMP, TPX) ja polüamiid Polümetüülpenteeni avastas Giulio Natta, kuid Jaapani firma Mitsui parandas selle omadusi kõvasti, et kasutada teda laboritehnikas. Tema eelis seisneb täielikus läbipaistvuses ja steriliseerimiskindluses.
Komandöri ülev meeleolu aga ei jäänud Maal märkamata. Pärast tagasitulekut Maale viidi läbi eriuuring, ega astronaudid salaja alkoholi polnud tarvitanud. Peale maandumist Kuule ootas astronaute veel üks üllatus. Teatavasti olid kõik nende tegevused kokkuköidetud sedelitele kirjapandud, et ükski oluline asi ei ununeks. Need käsiraamatud olid astronautidel alati kaasas, ning nad kontrollisid oma tegevust nende järgi. Ja siis, Kuul olles avastasid Conrad ja Bean nende skafandrite vöödele kinnitatud tegevusjuhenditesse oli dublantmeeskonna astronautide poolt lisatud pilte ajakirjast "Playboy". Astronautide esimeseks ülesandeks Kuul oli kivimite ja regoliiti varuproovide kogumine maandumiskohal ja nende viimine kuumoodulile juhuks, kui mingil põhjusel tekib vajadus viivitamatult startida. Pärast heisati pidulikult USA lipp - iga ekspeditsiooni kohustuslik atribuut. Sellele järgnes suure vihmavarjukujulise lahtivõetava antenni