Serbia taga oli Vm A-U taga oli Sm. Palkanil ristusid mitme suure maa huvid. 3.Milline sndmus sai I maailmasja ajendiks? 3.A-U trooniprija Franz Ferdinandi tapmine 4.Millised olid sjaplaanid? A)Sm-Rnnata Pr lbi Belgia ja siis kik v2ed suuna Vm vastu B)VM-Arvestas sjaga kahel rindel. Sm ja Austria vastu.Peaeesm2rk- purustada Sm ja aidata Pr. C)Suurbritannia-Aitas Vm ja Pr. D)Austria-Ungari-ei tea 5.Selgita miste positsiooni sda? 5.Positsioonisda-kaevikusda,rindel toimuv sjategevus mis on jnud paigale pikaks ajaks. Manversda- 6.Milliseid muudatusi I maailmasda majandusse? 6.Majandus oli pea peale pyyratud, naisi,lapsi,s6javange kasutati tyystuses. 7.Snasta Esimese maailma sja tulemussed 8.Veebruarirevolutsionn-syndmus mille k2igus kukutati isevalitsus.
Liidu eriteenistused tulistama enda vgesid suurtkkidelt ja miinipildujatelt 26. novembril 1939. aastal Mainila klas. Neid pauke kutsutakse soome keeles: "Mainilan laukaukset". Nukogude Liit tahtis, et Soome vabandaks ja viiks oma ved 20-25 km piirist lnde. Soomlased eitasid vastutust juhtunu eest ja keeldusid piiride muutmisest. Nukogude Liit kasutas seda 1932. aasta Soome ja NSVLi vahelisest mittekalletungi lepingust (mida uuendati 1934. aastal 10 aastaks) taganemise ettekndeks. Sjategevus Nukogude ved tungisid Soomele kallale sama aasta 30. novembri hommikul terve piiri ulatuses, ja Punaarmee pommituslennukid pommitasid niteks Helsingi ja Viiburi tsiviilobjekte. Soomlased olid eelnevalt valmis ehitanud Mannerheimi liini, mis murti 1940. aastal lbi. Rnnates Soomet rikkus NSVL tsiselt Nukogude Liidu ja Soome vahel jus olnud mittekallaletungi pakti, Tartu rahulepingut, lepingut piirikonfliktide selgitamistest ning enda allakirjutatud Rahvasteliidu phikirja. Sja tagajrjed
sjalist tegevust,ajastati pealetunge.Eriti aktuaalne oli Teise rinde avamise ksimus.Teiseks rindeks nimetati Lneriikide poolt avatavat rinnet Lne-Euroopas.See oli isegi rohkem levinud termin kui Lnerinne vms.Esimene rinne oli Idarinne.(Nukogude ja Saksa rinne) Teise rinde mtteks pidi olema see,et ta pidi leevendama sakslaste survet Nukogude Liidule.Teise rinde avamine venis.Avamiseni juti alles 6.juuni 1944.a.(Mingi vike Teine rinne oli juba varem olemas,aga sealne sjategevus oli kohaliku mastaabiga.) Teise rinde avamise juures oli teema: kus seda avada ? Kas Prantsusmaal vi Balkani poolsaarel.Stalinile ei meeldinud Balkani poolsaare variant.Lneriigid tulid Staalinile vastu ja avasid rinde Prantsusmaal.Mis oleks juhtunud kui USA ja Inglise vgede dessant oleks ebannestunud? Lne Euroopa oleks kommunistlikuks muudetud.Normandia dessant hoidis ra Lne Euroopa langemise kommunistliku vimu alla. Peamised rinded ja murrangulised sndmused Teises maailmasjas.
sest rahvast kurnas nlg. Prantsusmaa uus peaminister hakkas teostama Saksamaa tieliku purustamise plaani. Antandi positsiooni tugevdas USA sttaastumine. [redigeeri] 1918 ja sja lpp Prantsusmaa sdurid Teises Marne'i lahingus Vaherahu lepingu slmimine Compi?gne'i metsas 1918. aasta veebruaris okupeerisid Saksa ved Ukraina, Eesti, Pihkva ja osa Valgevenest. 3. mrtsil allakirjutatud rahu kohaselt jid vallutatud alad Saksamaa vimu alla. 7. mail slmis Rumeenia Keskriikidega Bukaresti rahu. Kui sjategevus idarindel oli lppemas, otsustas Saksa vejuhatus, rakendada kik jud, et vita sda lnerindel. Jtnud itta 40 teisejrgulist diviisi, koondas Saksa vejuhatus lnerindele 192 diviisi liitlaste 178 diviisi vastu. Samas moodustasid need sakslaste diviisid riigi viimase elavju reservi ning inglaste ja prantslaste olukord oli samavrne. Vaid ameeriklased visid koondada lnerindele veel sadu tuhandeid sdureid. Seega ritas Saksa vejuhatus vita sda enne, kui rindele saabuvad ameeriklased.[2] 21. mrtsist 17