10.Keda tead Trooja sja kangelastest? Nimeta kaks. Millega nad silma paistsid? v: Agamemnon - Sparta kuningas, kes lks esimesena troojat vallutama. Achilleus - kreeklaste sangar, kes tappis troojalaste eestvitleja. 11.Nimeta Kreeka thtsamad jumalad ning nende tunnused. v: a) Zeus - peajumal, piksejumal b) Hera - abielujumalanna, Zeusi naine c) Poseidon - merejumal d) Hades - allmaailmajumal, surnute valitseja e) Demeter - vilja, mulla ja viljakuse jumalanna f) Ares - sjajumal g) Athena - sjajumalanna, tarkusejumalanna h) Apollon - luule ja muusikajumal i) Artemis - jahijumalanna, metsloomade kaitsja j) Aphrodite - ilu, armastuse ja seksuaalsuse jumalanna. k) Hermes - jumalate kskjalg l) Hephaistos - tulejumal, jumalate sepp m) Dionysos - veinijumal 12.Mille poolest erines filosoofiline maailmaseletus mtoloogilisest? Too vlja kaks kummalegi iseloomulikku joont. v: Mtoloogilises maailmaseletuses on kogu maailmas toimuv jumalate poolt
Dionysose vi Persephose auks. 10) religioon Roomas ja Kreekas -Sarnasused ja erinevused Roomlaste religioon sarnanes Kreeka omaga. Roomlased austasid loodusjude ja vaime. Igal asjal vi elusolendil oli hing. Kuid sama olulised kui vaimud olid roomlastele ka inimesekujulised jumalad, kelle puhul oli selgelt tunda kreeklaste mju, nad olid kujutatud Kreeka jumalate sarnastena, aga nimed muudeti roomap rasteks. Niteks Kreeka peajumalat Zeusist sai Jupiter, sjajumal Aresest aga Mars. Kuna Roomas tegeleti pidevalt vallutustega ja oma piiride laiendamisega, siis oli Marisl ka thtsam koht jumalate seas, kui rahulikulikumas Kreekas . Nii Kreekas kui ka Roomas olid inimeste ja jumalate vahelise suhtluse vahendajaks preester, nad viisid lbi usupidustusi, ohverdamisi ja tegelesid ka ennustuskunstiga. Roomas oli preestritel ka riigi tasandil thtis roll, nad olid nimelt ka riigiametnikud, Kreekas ji
Tähendab muidu heebria keeles jumalat üldiselt. Usundi ajalooliselt näib, et Jahve usk on kasvanud välja kaanonlaste algsest usust. 3) Sotsiopoliitilise vastuhaku mudel Jahve kui sotsiaalselt rõhutute Jumal. Küsimus, kas Egiptusest üldse keegi tuli, ei ole oluline. On teada, et linnad elasid maapiirkondade arvelt. 13.saj eKr sündis vastuhakk linnade ülemvõimule, ühendas maapiirkondades elavaid inimesi. Nad koondusid Jahve ümber. Ühelt poolt Jahve kui sjajumal, teisalt kui rõhutute kaitsja. See sotsiopoliitilise vastuhaku mudel ühendab need kaks. Püha. Kuidas mõista selles võtmes Jumala pühadust? Tarvidus leida siin elus turvatunne. Positsioneerida end sellesse maailma nõnda, et jumalad oleksid rahul ja elu läheks hästi. Teiselt poolt see Jumal, kes selle maailma loonud on, on ebamugav jumal, ta tuletab pidevalt meelde, et maailm pole täiuslik ja elu pole püsiv ja tema ise on üle selle. Kord ja kaos ühildatakse Jumala mõistesse enesesse