Veeldumisel-kondenseerumisel vabaneva soojuse viib kaasa kondensaatorit läbiv välisõhk. Kondensaator asub sõiduki mootori jahutusradiaatori ees. 11 2.3 Aurustumine Veeldunud, kõrge rõhu all olev külmutusaine annustatakse täpselt reguleerklapiga ja pihustatakse aurustisse. Kiire rõhu langus seal põhjustab külmutusaine aurustumise. Seejuures neelab külmutusaine (faasisiirde) soojust ja aurusti temperatuur langeb. Läbi külma aurusti siugtoru loogete puhutav soe õhk loovutab soojust aurustile (lõpuks muidugi seal aurustuvale külmutusainele) ja jahtub. Siseventilaator puhub jaheda õhu auto sõitjateruumi. 12 2.4 Kliimaseadme liigid. Kliimaseadmeid eristatakse külmutusaine paisumist ohjava seadise järgi -- tuntakse reguleerklapiga ja ahendustoruga seadmeid. Kliimaseadme külmutusseadisel on kaks poolt, ülem- ja alamrõhupool.
auru sedavõrd, et külmutusaine veeldub. Veeldumisel-kondenseerumisel vabaneva soojuse viib kaasa kondensaatorit läbiv välisõhk. Kondensaator asub sõiduki mootori jahutusradiaatori ees. 2.3 Aurustumine Veeldunud, kõrge rõhu all olev külmutusaine annustatakse täpselt reguleerklapiga ja pihustatakse aurustisse. Kiire rõhu langus seal põhjustab külmutusaine aurustumise. Seejuures neelab külmutusaine (faasisiirde) soojust ja aurusti temperatuur langeb. Läbi külma aurusti siugtoru loogete puhutav soe õhk loovutab soojust aurustile (lõpuks muidugi seal aurustuvale külmutusainele) ja jahtub. Siseventilaator puhub jaheda õhu auto sõitjateruumi. 2.4 Kliimaseadme liigid. Kliimaseadmeid eristatakse külmutusaine paisumist ohjava seadise järgi -- tuntakse reguleerklapiga ja ahendustoruga seadmeid. Kliimaseadme külmutusseadisel on kaks poolt, ülem- ja alamrõhupool. Ülemrõhupool algab kompressoriga ja lõpeb reguleerklapi või ahendustoruga;
Rõhu ja temperatuuri tõstmisega muudetakse külmutusaine vedelikuks see tähendab et talle antakse soojuse neelamise võime mida saab seejärel kasutada õhu jahutamiseks aurustis. 20. Kompressori elektromagnetsiduri ülesanne on kompressor vajadusel käivitada või seisata. Mootorilt rihmaga käitatav kompressori rihmaratas pöörleb mootori töötades alati. 21. Mootori jahutus radiaatori ees asuva kondensaatori ülesanne on veeldada külmutusaine auru. Kondensaatori moodustab üks pikk siugtoru mis on jahutuspinna suurendamiseks varustatud jahutusribidega. 22. Reguleerklapiga seadme vahepaak on ülemrõhu poolel kondensaatori ja reguleerklapi vahel. Vahepaagis eraldatakse külmutusainest vee ja õli piisad, vahepaagis on ka vedela külmutusaine varud. 23. Temperatuuri hoidev reguleerklapp asub vahepaagi ja aurusti vahel. Klapp eraldab seadme ülem ja alamrõhu poolt ning annustab vajalikul hulgal külmutusainet ülemrõhupoolele. 24.
võrd, et külmutus aine veeldub ja veeldumisel ehk kondenseerumisel vabaneva soojuse viib kaasa kondensaatorit läbib välisõhk. Kondensaator asub sõiduki mootori jahutusradiaatori ees. Aurustamine Veeldunud, kõrge rõhu all olev külmutusaine annustatakse täpselt reguleerklapiga ja pihustatakse aurustisse. Kiire rõhu langus seal põhjustab külmutusaine aurustumise. Seejuures neelab külmutusaine soojust ja autusti temperatuur langeb. Läbi külma aurusti siugtoru loogete puhutav sie ühk loovutab soojust aurustile ja jahtub. Siseventilaator puhub jaheda õhu auto sõitjateruumi. Kolbkompresorid Kolb kompressori kolbe liigutab edasi tagasi võllile kinnitatud kaldketas. Silindreid on mitu, kolbid teevad neis üksteise järel imi ja surve käike. Klapid asuvad silindripea kaanes. Imi takti ajal imetkse külmutusaine aur läbisisselaske klapi alamrõhu poolelt silindrisse. -5o C, 2 bar. Survetakti ajal surub kolb silindris oleva külmutusaine kokku,
Soojus kandjaga täitmisviisi järgi liigitatakse aurusteid l a h t i s t e k s ja k in niste k s. Lahtises aurustis puutub soojus kandja pind kokku õhuga. Sellised aparaadid on püsttoru aurustid 4 (tänapäeval laevadel ei rakendata). Kinnist tüüp aurusti puhul pumpab pump soolvett aurustisse ning see järel sealt jahutuspatareisse. Niisugused on kesttoru- ja siugtoru aurustid, mis on enamlevinuimad Sool vee koosneb rõhtsast silindrikujuli sest torudega kestast, kusjuures torud on valtsitud toru laudadesse, mis on keevitatud kesta külge. Torudevaheli ses ruumis soolves torusid. Soolvee poolt on aurustil 4 … 8 käiku ringleb mööda. Vedel ammoniaak juhitakse läbi regu leerventiili aurusti torudevahelisse ruumi alt, täites apa raadi kuni nivooni 0,8 …. 0,9 kesta äbimõõtu. Aurustis ammoniaak keeb, võttes soojust soolveelt, mis ringleb torudes
värvimiseks. Suruõhku toodetakse kompressoriga, mis pannakse tööle otse peamasina väntvõllilt või el.mootori pealt. Et tõsta õhurõhk 30 või enam atmosfäärini peab kompressor olema vähemalt 2 või 3 astmeline (2-3 kolviga), sest õhk komprimeerides ühes silindris (astmes) kuumeneb sedavõrd, et õliaurud õhukoostises võivadiseenesest süttida ja kompressoris toimub plahvatus. Õhk ennem järgmisse astmesse sattumist suunatakse läbi õhujahutaja (siugtoru), mis on monteeritud kompressori jahutussärgi sisse või seisab õhujahutaja eraldi kompressori lähedal.Mitmeotstarbelised suruõhu kompressorid liigitatakse 2 gruppi: 1)kompressorid, mille eriastmed (madal-, kesk- ja kõrgsurveaste) asetsevad üksteise järel ühel kolvil nimetatakse tandemtüüpi kompressoriteks. 2)kompressor, mille kolvil madal surveaste e. (1.aste) asub kesksurve jakõrgsurve astmete vahel nimetatakse diferensaaltüüpi kompressoriteks.
annaabi.ee 
