omistui millegi põhjuste kohta, kui sel miskil on neile meeldivad või ebameeldivad tagajärjed. Neutraalsete tagajärjedega toiminguid ollakse rohkem valmis hindama juhtunud olevat olude sunnil (situatsiooni omistusi tehes). - Personalism - inimeste kalduvus teha tõenäolisemalt dispositsioonilisi omistusi millegi põhjuste kohta, mis neid isiklikult puudutab. Tegusid, mis neid isiklikusi ei puuduta, hinnatakse tõenäolisemalt oludest tingituiks (situatsioonilisteks). - Fundamentaalne omistusviga - viga, mis tuleneb erinevate normide rakendamisest teiste inimeste ja oma tegude põhjendamisel. Konkreetsemalt kalduvad inimesed hindama oma toiminguid situatsioonilistest nõudmistest ja teiste inimeste tegusid dispositsioonilistest põhjustest tingituks. - Koosvarieeruvuse teooria ( Kelley) — teooria, mis selgitab, kuidas inimesed hindavad toimingu sihilikkust, vaadeldes olukorra kolme aspekti: üksmeelt (konsensust; kas teised
Elu lõpus leiab et 3 käitumisviisi siiski ja 3 inimtüüpi: 1) Teiste inimeste suunas/poole – järeleandlik tüüp 2) Teistest inimestest eemale – eemalehoidev 3) Teiste inimeste vastu – agressiivne Need 3 tüüpi seostuvad tervete inimestega. Tuleb vahet teha tervete ja haigete inimeste neuroosidega. Eristab põhiliselt see, et terve inimene annab endale aru, teadvustab, mida teeb. Haiged ei teadvusta endale. Tervete in neoroose nim sageli situatsioonilisteks neuroosideks. (Kui muutub, seetõttu situatsioon). Haigetel jääb pärast olukorra möödumist situatsioon püsima. Inimesel on mitu minatasandit. On ideaalmina – milline inimene end ideaalis kujutab. Teisalt tegelik e reaalne mina. Kui nende erinevus on väga suur, tekivad paljud tugevad neuroosid, kogu teraapia ja aitamine põhinebki kahe mina erinevuste vähendamises. ERICH BERNE (1910-1970)
teatud kindlat tüüpi isiksus (palju kritiseeritud): · mitmed uuringud ei ole leidnud seost isiksuseomaduste ja juhtimise vahel; · valdavalt ei säilita juhid oma positsiooni igavesti Nt karismaatiline Suurbritannia peaminister Tony Blair oli populaarne, mil tuli võimule (1997), ent 2006. aastaks oli populaarsus oluliselt kahanenud ja tema Sotsiaalpsühholoogia, TÜ, 2017/2018 juhioskused seati kahtluse alla. Situatsioonilisteks faktoriteks olid sealjuures 9/11 ja terrorismivastane sõda. · Situatsioonilised tegurid Sotsiaalpsühholoogias usutakse valdavalt, et juhi karakteristika ja situatsiooniliste tegurite interaktsioon määrab edukuse juhtimises. Näiteks leiti 300 lahingut uurides, et kindralite karakteristika (kogemus, edukus eelmistes lahingutes) ennustas võitu lahinguväljal. Samuti oli oluline roll situatsioonilistel teguritel (armee suurus ja struktuur), mis olid positiivses seoses
annaabi.ee 
