Konkreetsemalt jätkub väikekodanliku mentaliteedi, veel enam aga ametliku ideoloogia pilamine poeemis "Pirnipuu". Legendilaadiline romantiline poeem "Pähklikoor" väljendab luuletaja elu- ja kunstitõdemusi, igatsust kõrgema, vaimsema, vaba ja täiusliku elu järele.1939. aastal alustatud poeem "Mõrane peegel" jäi lõpetamata. Laadilt on teos realistlik, rahvapärane ja samas vaimukas, kuid vähimagi ülepingutusega jutustus. Teos köidab suurepäraste värssportreede, situatsioonikirjelduste ning sundimatu musta huumoriga. Betti Alveri poeemid ja ballaadid ("Must täht", "Kaks saarlast", "Kantsler") kuuluvad kolmekümnendate aastate eesti luule väärtuslikumate lehekülgede hulka. "Tolm ja tuli" (1936) üllatas esikkogudes harva saavutatud kunstilise küpsusega. See teos kujutab endast jõulist hümni inimese vaimsusele ja vaimuvabadusele. ühtlasi on see luule ülemlaul inimlikkuse kõrgeimat määra väljendavale kunstile, selle ilule, äraostmatule tõearmastusele,
Konkreetsemalt jätkub väikekodanliku mentaliteedi, veel enam aga ametliku ideoloogia pilamine poeemis "Pirnipuu". Legendilaadiline romantiline poeem "Pähklikoor" väljendab luuletaja elu- ja kunstitõdemusi, igatsust kõrgema, vaimsema, vaba ja täiusliku elu järele. 1939. aastal alustatud poeem "Mõrane peegel" jäi lõpetamata. Laadilt on teos realistlik, rahvapärane ja samas vaimukas, kuid vähimagi ülepingutusega jutustus. Teos köidab suurepäraste värssportreede, situatsioonikirjelduste ning sundimatu musta huumoriga. Betti Alverile ei olnud sõjajärgsed aastad loominguliselt viljakad, sest koos teiste haritlastega üliõpilaseltsist ,,Veljestost" arreteeriti 1945 mais Heiti Talvik, kes 1947 vangistuses kustus. 1947. jaanuaris suri ka Betti ema, 1948. veebruaris isa. 1956. aasta sai pöördeliseks Betti Alveri elus. Kõige pimedam aeg oli möödas, nagu teisedki ideoloogilise vande alla pandud, kutsuti luuletaja tagasi Kirjanike Liidu liikmeks. Alver
ja olustikuõpetuse ainekavades. Üldosa nõuete täitmine on kõigi pedagoogide ülesanne. Reaalseid suhtlussituatsioone ja situatsioonikirjeldusi analüüsides pööratakse laste tähelepanu järgmistele situatsioonitunnustele: koht, aeg, osalejad, eesmärk, strateegia, sisu, ütluse sõnastus, tulemus. Suhtlemisõpetuse töövõtted jaotatakse üldistatult järgmistesse rühmadesse: situatsioonikirjelduste analüüs, suhtlemisülesannete täitmine, mängud ja lavastused. Sõltuvalt analüütiliste ja sünteetiliste operatsioonide osakaalust on eristatavad järgmised töövõtete rühmad: suhtlussituatsioonide analüüs, rühmitamisülesanded, valikülesanded, dialoogide konstrueerimine. Lapse sotsialiseerumine on võimalik ainult koos nimetatud protsessi ühe osaoskuse — suhtlusoskuse kujunemisega 3. Emakeele tund, õppetunni eesmärgid