Näide: Minu õde (subjekt) vaatab telekat (predikaat). Vaadati telekat (predikaat). Lausele on antud üle 200 definitsiooni. Lause on keeleüksus (nii nagu sõna, häälik), mis väljendab ühte mõtet keeleliselt terviklikul kujul. Lause on kõige suurem keeleüksus, mida grammatika käsitleb. Lause tähendus on mitmekihiline. Lause väljendab mingit tegevust, protsessi või seisundit, seda nimetatakse lause situatiivseks tähenduseks, mis annab edasi asjale seisu ja on olemas igas lauses (moodustab lause põhisisu). Näide: Mul on igav (seisund). Tüdruk armastab poissi (protsess). Toots spikerdab (tegevus). Modaalne tähendus väljendab seda, kuidas kõnelejat hindab lausega väljendatud tegevust, protsessi, seisundit. Seda väljendatakse tingiva ja kaudse kõneviisiga ning suhtumist ja tõenäosust väljendavate sõnadega. Näide: Toots
Dialoogile on iseloomulikud järgmised tunnused: Situatiivsus. Kavatsus ja eesmärk tulenevad tegevusest, milles suhtleja osaleb. Kontekstiks dialoogile on mõlema partneri poolt tajutav situatsioon. Väikelapse dialoogid on täielikult situatiivsed. Hiljem lisanduvad ka mälukujutlustele ja teadmistele toetuvad kontekstidialoogid. Kuid ka täiskasvanute olmedialoog jääb valdavalt situatiivseks. Sel juhul ütlus moodustab ühe lüli toimingute ahelas. Repliikide lühidus. Viimane on eriti iseloomulik situatiivsele dialoogile. Sel juhul pole ütluse teemat sageli vaja nimetada, see on situatsioonist niigi selge. Näiteks situatsioon bussipeatuses: "Kas näed?" — "Jah, tuleb" Isegi kui initsiatiivne repliik on täielikum, jääb vastus ikkagi minimaalseks. Nt: "Mida sa eile õhtul tegid?" — ".Lugesin" Vastusrepliikide reaktiivsus
Mitte iga tsk ei ole valmis lapsega palju suhtlema, ja see omakorda (+eelmine lause) pärsib lapse arengut. Oluliseks tuleb pidada pilkkontakti. Kas laps jälgib silmadega ümbrust, kui Ei, siis midagi võib valesti olla. Pilkkontakti puudumine on eriti iseäralik AUTISMI korral. Isegi kui ta midagi räägib, häälitseb. Intonatsioonile toetuvad häälitsused ja liigutused on eriti iseloomulikud esimestel elukuudel. Normaalse arengu korral suhtlemine esimese eluaasta teisel poolel muutub situatiivseks, nt haaratakse asju, see pole küll veel verbaalne, ent on seotud tegevusega. Sel perioodil hakkab kujunema ka kõne. See muutub pika peale ka dialoogiks. Esilagu üks sõna, sisi paar sõna, siis primitiivne tuumlause. Sel perioodil eriit oluline, et laps saaks koos tsk, või vanema eõ/vennaga teha midagi, sest see annab suhtlemist ja eeskuju. Sellest arenevad nimetused, aja/ruumitaju jne. Orienteerumine ajas ja ruumis kjuneks, on vaja praktilisi ülesandeid.
annaabi.ee 
