vaenlased. Kärsaklased on enamikus väikesed (1-11, harva kuni 24 mm) mardikad, kelle pea eesosa moodustab pika kärsaku, mille külge kinnituvad tavaliselt põlvjad tundlad ning haukamissuised. Kärsakul on suur tähtsus. Selle abil puuritakse taimekoesse auk, kuhu asetatakse muna. Vastsed on jalutud valkjad tõugud. Talvituvad mardikana, sellepärast on neid rohkem kevadel ja sügisel. Nende hulgas on palju põllu ja aiakahjureid. Hernekärsakad Sitona elavad herneseemnetes, õunapuu-õielõikaja Anthonomus pomorum vastne avanemata õunapuuõies, maasika-õielõikaja A. rubi maasikaõites, pähklikärsakas Curculio nucum sarapuupähklites. Ülemaailma on tuntud ladudes teravilja rikkuv terakärsakas Sitophilus granarius. Eestis umbes 3000 liiki. Selts: Lehviktiivalised (Strepsiptera)
Kulunorm – 1l/ha , veekulu – 250-300l/ha Kordus – 2 Hind-17 eur/l Signum Toimeaine - boskaliid 267 g/kg püraklostrobiin 67 g/kg Signum on süsteemse toimeainega efektiivne fungitsiid. Kaks toimeainet mõjuvad haigustekitajatele erinevalt, vältides resistentsuse teket. Strobiluriine ja strobiluriine sisaldavaid tooteid tohib kasutada kultuuri saagiaastal ainult kaks korda. Kulunorm- 1kg/ha, veekulu-200-400l/ha Kordus-2 Hind-68 eur/kg Kahjurid Hernekärsakad (Sitona sp.sp.) Ennetatav Herne külv tuleb teha võimalikult varakult. Agrotehniline 2015 Eesti Maaülikool Hoolas vaheltharimine ja tugev väetus. Füüsikalis-mehaniline Tõrjeks tuleb pärast herne koristamist eemaldada põllult kõik koristusjäätmed ja maa kohe kaevata. Et tuua talvituma läinud mardikad maapinnale, tuleb hilissügisel kaevamist (kündmist) korrata.
Sugukond kärsaklased Curculionidae. Enamikus väikesed (1-11, harva kuni 24 mm) mardikad, kelle pea eesosa moodustab pika kärsaku, mille külge kinnituvad tavaliselt põlvjad tundlad ning haukamissuised. Kärsakul on suur tähtsus. Selle abil puuritakse taimekoesse auk, kuhu asetatakse muna. Vastsed on jalutud valkjad tõugud. Sageli mono- või oligofaagid. Talvituvad mardikana, sellepärast on neid rohkem kevadel ja sügisel. Nende hulgas on palju põllu ja aiakahjureid. Hernekärsakas Sitona lineata elab herneseemnetes, õunapuu-õielõikaja Anthonomus pomorum avanemata õunapuuõies, maasika-õielõikaja A. rubi maasikaõites, pähklikärsakas Curculio nucum sarapuupähklites, männikärsakas Hylobius abietis vastne juurtel, valmik närib koort puuokstelt. Sugukond ürasklased Scolytidae (=Ipidae). Väikesed (1,2-5, harva kuni 9 mm), silinderja kehaga tumedad mardikad. Uuristavad puitu, koore alla ja koorde käike, kuhu munevad
annaabi.ee 
