20. sajandit iseloomustab ajaloos kõigepealt tööstusühiskonna läbimurre ja laialdane levik. Teaduse ja tehnika tormiline areng tekitas usu helge tuleviku peatsesse saabumisse. Teisalt oli 20. sajand aga revolutsioonide ja maailmasõdade sajand - see omakorda pani paljud hoopis pessimistlikult suhtuma. Tormiline areng toimus ka kunstis. Juba 19. sajandi mõned kunstivoolud, eriti postimpressionism oli murdnud seniseid kunstilisi tõekspidamisi. 20. sajandi algupoolel aga pöörati kunst sõna otseses mõttes pea peale. Õhinal tormati uusi kujutusviise ja arusaamu leiutama. Kiiresti vahelduvad kunstivoolud, nagu näteks fovism, kubism, abstraktsionism, ekspressionism, futurism, dadaism ja sürrealism - neid on kombeks nimetada avangardistlikeks (prantsuse keeles tähendab avant garde eesminevat, eesrindlikku). Teine sageli kasutatav mõiste on modernism. Eesminejaks oli mõistagi maalikunst, kui tellija maitsediktaadile kõige vähem alluv kunstiliik. ...
Lüürika (luulekunst) tähendas esialgu lüüra saatel ettekantavat luulet ja muutus üldmõisteks hiljem. Luule- tuste loomine ja esitamine oli peamiselt aristokraatide harrastus ning suurem osa lüürikuid pärinebki nende hulgast. Kreeka lüürika avab neile aristokraatide ellusuhtumise ja maailmavaate. Palju viljeldi armastusluu- let, millel oli nii mõnigi kord homoseksuaalne tagapõhi. Oli ka poliitilist luulet ning palju moraaliteemat kä- sitlevaid luuletusi. Üks silmapaistvamaid kreeka lüürilisi luuletajaid oli Pindaros (elas 5. saj. eKr). Hellenismiperioodil rajati Aleksandriasse (Egiptuses) muusade tempel Museion, millest sai suur riiklikult ülalpeetav kultuuri- ja teaduskeskus. Selle juurde rajati ka raamatukogu, mis sisaldas enam-vähem kogu kreeka kirjasõna. Teatrietendus draama oli välja kasvanud jumal Dionysosele pühendatud koorilauludest. Etendused toi-
Essee eesmärgiks on esitada mingi väide (väited, mitte üle kolme) ning seejärel seda sobivate argumentidega tõestada, tuues ära nii poolt kui vastuargumendid. Essee võib sisaldada ka teiste mõtteid, mida koostaja seostab iseenda seisukohtadega. Uurimistöö ei tohi alla plagiaat (kellegi uurimistööst seisukohtade sõnasõnaline mahakirju- tamine allikale viitamata, loomevargus). Uurimistöös võib kasutada uuritavat probleemi kä- sitlevaid refereeringuid erinevatelt autoritelt, kuid nende võrdlemise ja analüüsi käigus tuleb jõuda omapoolsete järeldusteni. Uurimistöö peab näitama õpilase iseseisva mõtlemise võimet veel uurimata (või väheuuritud) materjalide analüüsil ja argumenteeritud teksti koostamise oskust. Uurimusi võib koostada kolmel tasemel: kirjeldav uurimus; kahe nähtuse vaheliste seoste uurimine; probleemi põhjuste analüüsimine.
annaabi.ee 
