piiratud. Inimene eristab spektris umbes 130140 tooni. Kõige kitsamas plaanis võib värvi tooni määratleda nimetusega: punane, sinine, valge. Tänapäeval kasutatakse aga värvitooni edasiandmiseks nimetust, mis on seotud mingi konkreetse esemega, toiduainega või tükiga loodusest. Nii võime kohata värvitooni edastamiseks järgmisi nimetusi: Ploomlilla Oliivroheline Mereroheline Veripunane Sitikmust Kristallvalge Kohvi koorega Kakaovärvi Asfalt Roostepruun Värvitooniks nimetatakse värvuse niisugust omadust, mis võimaldab inimsilmal tajuda ja määrata punast,sinist, kollst ja muid spektrivärvusi. Kromaatilised värvitoonid tulevad kõige rohkem esile spektri vaatlusel. Päikesespektris lähevad toonid sujuvalt üksteiseks üle:punane oranziks, oranz kollaseks, edasi tulevad heleroheline, tumeroheline ja helesinine, tumesinine ja
eristusvõime on piiratud. Inimene eristab spektris umbes 130-140 tooni.Kõige kitsamas plaanis võib värvi tooni määratleda nimetusega: punane, sinine, valge. Tänapäeval kasutatakse aga värvitooni edasiandmiseks nimetust, mis on seotud mingi konkreetse esemega, toiduainega või tükiga loodusest. Nii võime kohata värvitooni edastamiseks järgmisi nimetusi: · Ploomlilla · Oliivroheline · Mereroheline · Veripunane · Sitikmust · Kristallvalge · Kohvi koorega · Kakaovärvi · Asfalt · Roostepruun Värvitooniks nimetatakse värvuse niisugust omadust, mis võimaldab inimsilmal tajuda ja määrata punast,sinist, kollst ja muid spektrivärvusi. Kromaatilised värvitoonid tulevad kõige rohkem esile spektri vaatlusel. Päikesespektris lähevad toonid sujuvalt üksteiseks üle:punane oranziks, oranz kollaseks, edasi tulevad heleroheline, tumeroheline ja
Valguse spekter sisaldab lõpmata palju värve, ainult inimese silma eristusvõime on piiratud. Inimene eristab spektris umbes 130-140 tooni. Kõige kitsamas plaanis võib värvi tooni määratleda nimetusega: punane, sinine, valge. Tänapäeval kasutatakse aga värvitooni edasiandmiseks nimetust, mis on seotud mingi konkreetse esemega, toiduainega või tükiga loodusest. Nii võime kohata värvitooni edastamiseks järgmisi nimetusi: ploomlilla, oliivroheline, mereroheline, veripunane, sitikmust, kristallvalge, kohvi koorega, kakaovärvi, asphalt, roostepruun jne. Värvitooniks nimetatakse värvuse niisugust omadust, mis võimaldab inimsilmal tajuda ja määrata punast,sinist, kollst ja muid spektrivärvusi. Värvi heledus ja tumedus Heledus on värvi pinna võime temale langevaid kiiri suunata ja suuremal või vähemal määral peegeldada. Valguse suurema peegelduse korral tajume pinda heledamana, vähem peegelduse korral tumedamana
Toon Valguse spekter sisaldab lõpmata palju värve, ainult inimese silma eristusvõime on piiratud. Inimene eristab spektris umbes 130-140 tooni. Kõige kitsamas plaanis võib värvi tooni määratleda nimetusega: punane, sinine, valge. Tänapäeval kasutatakse aga värvitooni edasiandmiseks nimetust, mis on seotud mingi konkreetse esemega, toiduainega või tükiga loodusest. Nii võime kohata värvitooni edastamiseks järgmisi nimetusi: Ploomlilla Oliivroheline Mereroheline Veripunane Sitikmust Kristallvalge Kohvi koorega Pilt: VÄRVITOONI MUUTUMINE Kakaovärvi Asfalt Roostepruun 9 VÄRVUSÕPETUS JA KOMPOSITSIOON Värvitooniks nimetatakse värvuse niisugust omadust, mis võimaldab inimsilmal tajuda ja määrata punast,sinist, kollst ja muid spektrivärvusi. Kromaatilised värvitoonid tulevad kõige rohkem esile spektri vaatlusel.