“ „Mis motiveerib teid harrastajatega treenima ja tegelema?“ Kõik 15 vastanud treenerit tõid enda motiveerivaks allikaks harrastajate suure motiveerituse. Nad leidsid, et 20 harrastajad tegelevad ratsutamisega südamest ning kuulavad treenerit. 2 vastanut lisasid, et harrastajatega on lihtsam trenni teha, kui lastega, kuna nad kuulavad treenerit ning on vähem emotsionaalseid probleeme. „Harrastajaga saab läbi viia sisutihedaid treeninguid, kuna treenerina on väga hea teada, et treenitav tõesti kuulab sind ning pärast küsib veel lisagi.“ Ratsaspordispetsialiste (5 vastanut), kes on seotud ka võistluse korraldamisega pidasid peamiseks võistluste korraldamise motivaatoriks rahalisi võimalusi (2) ja harrastajate head töötahet ning innukust (2). Üks vastanutest kirjeldas, „et võistluste korraldajana hindab ta harrastajate klasse, kui klasse, mille arvelt saab laste klasse odavamaks teha
aastatel rektor. Seni kuni sai luterliku kiriku peapiiskopiks lõpuks Rootsis eksiilis. Aktiivne Akadeemilises Ajaloo Seltsis. Tegelenud eriti rõhuasetusega Laiuse kihelkonnale. Eesti Üliõpilaste Seltsi ajalugu I 1870-1905 kirjutatud. Kust üheskoos hakati koos eesti keeles Kalevipoega lugema ja tekkis selts. Andis välja 1925. Laiuse kihelkonna ajalugu 1937 tähelepanu haridusel ja kirikulool. Johan Kõpp kui memuarist, Rootsi paguluses neli köidet sisutihedaid ja ajastut täpselt edasi andvaid memuaare. Ajaloolase pilku näha neis. Eesti memuaristika paremikus. 19. sajandi lõpu ja 20. sajandi alguse olustikku edasi andvad. Kameratiivse suuna esindajad, pigem Jaan Tõnissoni kultuurile j haridusele keskenduv suund. Materialistlik suund Pearõhk talurahva majandusliku ja sotsiaalse olukorra käsitlemisel ja lähimineviku poliitilisel ajalool. Suuna esindajad mõjutatud materialistlik-sotsiaalsetest ideedest
kohusetäitjale Aleksander Adojanile pikaajaliste kultuurkarjamaade rajamise süsteemi väljatöötamise ning kolhoosidesse ja sovhoosidesse sisseviimise eest (Kolhoosnik, 12. mai 1960). 3 Aleksander Adojan oli põllumajandusdoktor rohumaaviljeluse alal. Töötas 1935. aastast peamiselt Jõgeva Sordiaretusjaamas. Tema sulest on ilmunud raamatuid, brosüüre ja sisutihedaid artikleid. Põhjapanevamaks on olnud raamat ,,Rohumaaviljelus Eestis. Tema töökus ja teadmised aiakultuuri edasiarendamisel on olnud innustuseks paljudele. 48. Kuldnokad vilistasid kaseladvas pungi puhkema, õngemehed proovisid kalaõnne Saare järve kallastel, kalender aga näitas 9. kuupäeva. See päev läks tänavu ,,Lembitu" kolhoosi ajalukku kahel põhjusel. Esiteks alustati teravilja külvi, teiseks aga ...leidis kolhoosi
annaabi.ee 
