See leiti vahest alles viimasel hetkel luulekogule koos Heiti Talvikuga kompositsiooni otsides. Kogu sisaldab 62 luuletust. Luuletuskogu on jagatud neljaks tsükliks, millest igaühel on pisut erinev teemaasetus, ent meeleoluliselt ja väljenduslikult on raamat üsna ühtne tervik. Esimesed lüürilised luuletused ,,Pedja" ja ,,Raskelt valgub vaha" avaldas Betti poeemiga ,, Lugu valgest varesest" samal, 1931. aastal. ,,Tolmu ja tule" kandvamaid sisumotiive on inimese igavesti rahuldamatu tunnetustarve. Luulekogu avav programmiline ,,Ekstaas" õhutab esimesest värssidest peale sisekõhklusi ületavale tunnetusteekonnale: On päris kindel: jalge alla Jääb sulle tuge liiga vähe, kui sa kõik tõkked teelt ei talla ja mööda enesest ei lähe.
muu kõnelise suhtlemisega samu funktsioone, lisaks aga ka mõnesid erifunktsioone, millest olulisemad on ekspressiivne ja didaktiline funktsioon (viimane puudutab esmajoones just vanasõnu). Suhted muu folklooriga Ütlusfolkloori ja muu folkloori (eriti jutufolkloori) vaheline piir ei ole selge ega terav. Idamaade foklooridel näiteks on kalduvus vormistada dialoogilisteks või monoloogilisteks juttudeks neidsamu sisumotiive, mis Euroopa folkloorides on tavaliselt vormistatud ütlustena: Laisale öeldi: "Täna on pühapäev." Laisk vastas: "Homme ja ülehomme kah!" (dialoogivorm) ~ Laisal palju pühapäevi (vanasõnavorm). Eriti tihedad ajaloolised sidemed on ütlusfolklooril valmiga, mis mõnede uurijate arvates ongi etümoloogiliselt samane loomamuinasjutuga. Valmi lõpul on tihti kokkuvõtlik vanasõnavormiline nn. moraal.
millised rahvad milliseid traditsiooniliselt pilavad. Suuremate rahvaste jaoks on kujunenud rahvusvaheliselt tuntud etnostereotüüpsed "portreed": juudid on kavalad, ahned ja kitsid; prantslased on kombelõdvad elunautijad; inglased on vaoshoitud ja kaledad mõistuseinimesed; sotlased on kitsiduse võrdkujud; itaallased jpm. lõunamaa rahvad on keevaverelised ja räpasevõitu; mustlased vahetavad hobuseid, rändavad, kerjavad ja varastavad. Nendele stereotüüpidele orienteeritakse sisumotiive ka hästituntud nn. kolme rahva lugudes, kus viimane kolmest motiivist eristub teistest ja kätkeb ühtlasi puänti. Need jõujooned ja karakteristikud võivad sotsiaal-ajalooliste muutustega käsikäes muutuda. Sotsiaalne ja etniline vektor võivad ka kokku langeda. Rootslased on ajalooliselt olnud soomlasi ahistanud ja valitsenud rahvas ning on jäänud soomlaste etnilise pila põhiobjektiks tänini. Eestlaste
annaabi.ee 
