· SAGE HINGAMINE · RAHUTUS, HILJEM MEELTESEGADUS · JANU JA IIVELDUS · TEADVUSEKADU ILMA ESMAABITA KAOTAB SOKIS INIMENE VÕGA KIIRESTI TEADVUSE · PANE KANNATANU LAMAMA JA TÕSTA JALAD 25-30 KÕRGEMALE · PEATA VÄLINE VEREJOOKS · VÄLDI VALU PÕHJUSTAMIST · KAITSE KANNATANUT KÜLMA EEST · ÄRA ANNA KANNATANULE JUUA · RAHUSTA KANNATANUT · ÄRA JÄTA KANNATANUT ÜKSINDA · HELLISTA NUMBRIL 112 JA KUTSU ABI Kasutatud materjal : Koostatud: http://www.tenteam.ee/sisukorrad/Elektri_esma.pdf http://www.redcross.ee/pdf/EA_voldik.pdf http://www.energia.ee/index.php?id=194 http://www.koolielu.edu.ee/112/112/2.htm http://www.rkelu.ee/ "Eesmaabi käsiraamat", Pegasus OÜ, Tallinn 2006, lk 18-19 Oska anda esmaabi, sest sellest võib sõltuda inimese elu!
teleri eest istudes või..tõsta jalad üles, tasakaalustatud toitmi- ne, D- vitamiini tarbimine, hoida oma kehakaal normis, et ülekaalulisus ei olnud. Kasutatud allikad: http://www.rmp.ee/toooigus/ohutus/milline-toolaud-on-parim-ehk-tookoha-ergonoomia- 2007-08-01 http://rajaleidja.ee/84284/ www.teabekirjanduse.ee/sisukorrad/ergonoomika.pdf https://www.ut.ee/tervis/aergo/koht.html 5 6
4. Tsensuur meetmed tekkisid pärast Prantsuse Revolutsiooni (1804 esimene tsensuurimäärustik Venemaal, vist) 5. Raske elu sõjad, katkud, orjus jne. Varsti tulid talurahvaseadused, mis ärgitasid mõttelendu! 6. Teaduse ja uute ideede levik mujal maailmas ülikool tegi tarku mehi, kes tulid meie rahvast päästma! 2. Trükikunst: milliseid kvalitatiivseid muudatusi tõi kaasa selle leiutamine ja kuidas mõjutas Eestit? Võimaldas teksti liigendada ja indekseerida, tekivad sisukorrad. Tekkis standartne tähekuju.. Tulid õpikud ja sõnaraamatud, mis omakorda standardiseerisid keelt. Trükikunst muutis teabelevi kiiremaks, ,,plahvatuslikuks", ka laiaulatuslikumaks.Ühesugune teave levis paljude standartsete koopiatena. Lugemine muutus individuaalseks. Mõju Eestile: I trükikoda avati 1631, ja neid tekkis juurde nagu seeni pärast vihma. 19. sajandil tulid vasetrükk ja litograafia (kivitrükk) ning kiirpress. 19. saj. lõpus tuli tsinkograafia, mis tegi võimalikuks
automaattekstiks. Selle fraasi (kooli nime) sisestamiseks piisab E-tähest (ei ole tõstutundlik) ja funktsiooniklahvist F3. Automaattekste ja muid koostatud kiirosasid (nt esileht (Cover Pages), päised (Headers), jalused (Footers), sisukorrad (Table of Contents), võrrandid (Equation) jne) saab kirjetena lisada, kui valida Lisa (Insert) vahekaardilt Tekst grupist Kiirosad (Quick Parts); avanevast ripploendist (Automaattekst) korral- dus Salvesta valik kiirosade galeriisse (Save Selection to Quick Part Gallery). Avanevas dialoogaknas
2.3). Projektijuhtimise temaatika struktureerimisega sai väga põhjalikult tegeldud tegevuste analüüsi raames. Seepärast antud temaatikat siin peatükis ei korrata. Põhjalikumalt võetakse vaatluse alla teemade järjestamine. Eesmärk on luua erinevaid kavasid, millede hulgast konspekti lugeja saab valida talle sobiva. Peale sobiva kava valimist võib lugeja määrata selle konspekti avaleheks (muutes veebilehtede favoriidiks või lisades järjehoidja). Kõik kavad on interaktiivsed sisukorrad. Klikkides sisukorra konkreetsel punktil avaneb vastava teemaga seotud õppematerjal. Lähtudes õpiobjektide metaandmete andmebaasi katsetamise tulemustest, on võimalik konspektile luua järgmisi sisukordi: 1. Projektijuhtimise valdkonna põhjalik käsitlus, teemad järjestatud projektifaaside järgi. Sihtgrupiks ärijuhtimise eriala tudengid. 2. Valdkonna pealiskaudne käsitlus, moodulid grupeeritud faaside järgi. Sihtgrupiks gümnaasiumi õpilased. 3
annaabi.ee 
