Surnud Kristus Giovanni Bellini (u. 1430-1516) Niitude Madonna Leonardo Loredan Kõrgrenessansi arhitektuur Bramante (1444-1514) Tempietto, San Pietro in Montorio, Rome Santa Maria delle Grazie, Milan. Santa Maria delle Grazie Michelangelo Buonarroti (1475-1564) Impact Andrea Palladio (1508-1580) Basiilika Kunst Itaalias 16. sajandil Leonardo da Vinci (1452-1519) Mona Lisa Leda and the swan Raffael (1483-1520) Autoportree Madonna Sistina (Sixtuse madonna) Skulptuurid 16.sajandil Itaalias Michelangelo Taavet Giorgione (u. 1478-1510) Äike Tizian (u. 1490-1576) Flora Manerism Itaalias Parmigianino (1503-1540) Madonna del Collo Lungo Tintoretto (1518-1594) Püha õhtusöömaaeg El Greco (1541-1614) Krahv Orgazi haudapanek Püha Martin ja kerjus Kasutatud leheküljed/ materjal: 11.klassi kunstiajaloo õpik. www.google.com www.wahooart.com
Palestrina oli tohutu mõju arengule katoliku kiriku muusika ja tema töid võib tõlgendada ka kui kokkuvõte polüfoonia renessansiajal. Palestrina stiil kujunes aga juba siis klassikaliseks ja hiljem sai sellest ,,puhta ja väärika " kirjaviisi akadeemiline eeskuju. 1551.aastal sai noorest ja veel vähe tuntud Palestrinast Rooma Peetri kiriku kapelli juht. 1554.aastal ilmus trükist tema esimene missakogumik ning 1555.aastal sai Palestrinast Cappella Sistina, paavsti isikliku kapelli laulja. 1560.aastal oli Palestrina seotud kardinal Ippolito II d'Estega ning teenis neli aastat,tema kapellmeistrina, õpetades samal ajal muusikat jesuiitide seminaris. Peaaegu kogu Palestrina looming on vaimulik, kuigi ta elu lõpul, on loonud ka muusikat armastusluulele. Palestrina missadest on kuulsaim paavst Marcellus IIle pühendatud missa (Missa Papae Marcelli). Paavst Marcellus missas on mitmel ajastul nähtud kirikumuusika täiuslikku muusikateost.
esinevad peamiselt vaid astmelistes liikumistes, hüppeid dissoneerivale helile välditakse ja iga dissonants peab olema reeglipäraselt valmistatud ja lahendatud. ·peamiselt vaimulik muusika, missatsüklid ja paroodiamissad ·tuntumaid teoseid on ,,Missa papae Marcelli", kus ta sarnaselt Machaut'le kasutab rohke ja vähese tekstiga osades kahte erinevat stiili. ·juhtis Rooma Peetri kiriku kapelli ja oli paavsti isikliku kapelli ,,Capella Sistina" laulja (ehkki oli abielus) Milline oli Veneetsia Püha Markuse kiriku arhitektuuriline eripära ja kuidas see mõjutas kirikumuusika arengut? Iseloomusta lühidalt tekkinud stiili. Altari kohal asetsesid kahel pool rõdud, neist kummalgi oli oma orel. Rõdudele paigutati ka koore ja pilliansambleid, neist igaüks 4-5-häälne. Mitmekoorimuusikat iseloomustavad võrdsete kooriblokkide vastandamine, ,,dialoogid" kahe koori vahel, kajaefekt, palju kasutati pille! Paljukoorilises
Fifth level David 1504 Marble, height 434 cm Galleria dell'Accademia, Florence Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Creation of Adam 1510 Fresco, 280 x 570 cm Michelangelo Cappella Sistina, Vatican Click to edit Master text styles Michel- Second level Third level angelo Fourth level Fifth level Last Judgment 1537-41 Fresco, 1370 x 1220 cm Cappella Sistina, Vatican Second level Third level Fourth level
astmelistes liikumistes, hüppeid dissoneerivale helile välditakse ja iga dissonants peab olema reeglipäraselt valmistatud ja lahendatud. ·peamiselt vaimulik muusika, missatsüklid ja paroodiamissad ·tuntumaid teoseid on ,,Missa papae Marcelli", kus ta sarnaselt Machaut'le kasutab rohke ja vähese tekstiga osades kahte erinevat stiili. ·juhtis Rooma Peetri kiriku kapelli ja oli paavsti isikliku kapelli ,,Capella Sistina" laulja (ehkki oli abielus) 8 Ilmalik laul ja seltskonnamuusika 16. sajandil Seltskonnamuusika mõiste Ettekandmisel oli oluline, et kogu seltskond saaks selles osaleda. Esituskoosseisud varieerusid: ·kõiki hääli võidi laulda ·kõiki hääli võidi mängida, kusjuures pillikoosseis oli vabalt valitav ·hääli võis vabalt jagada lauljate ja mängijate vahel
annaabi.ee 
