Eesti professionaalse kunsti sünd Eestis 18. sajandi lõpul ja 19. sajandi alguses töötanud kunstnikus olid valdavalt baltisakslased ehk nad ei elanud pidevalt Eestis ning olid seotud ka Saksamaa, Itaalia ja Venemaaga. Soodustavalt mõjus Tartu Ülikooli rajamine 1803. aastal, sest samal ajal kui avati Tartu ülikool hakkas selle juures tegutsema ka joonistuskool Dresdenist kutsutud graafiku Karl August Senffi juhtimisel.Kujutava kunsti zanritest viljelesid nad portreesid, maastiku ning linnavaateid, lõid altari- ja vähesel määral mütoloogilise sisuga maale. 19. sajandi II veerandist hakkasid nad huvi tundma eesti talupoja ja tema elu-olu vastu. Kuulsad baltisaksa kunstnikud maalisid mitmeid maale Eesti talupoegade elust. Esimene end eestlaseks pidanud maalikunstnik oli Johann Köler, ta sündis Viljandimaal ja vaesusest hoolimata lõpetas Peterburi Kunstide Akadeemia 1855. aastal. Lõputööks ,,Herakles toob Kerberose põrguväravast". Keiser A...
a. galeriis "Luum" oli esimene näitus kommunikatsioonist, tehnoloogiast ja informatsioonist. Kunstnikud esitasid suuri kokkumiksitud ja hakitud fotokujutisi erinevates stiilides, ajastutes, religioonides, kujundites. Need aastakümned olid ühed vaheldusrikkamad ja kiirestiarenenumad meie kunstis. Eesti kunstiajalugu on olnud läbi aegade kirev ja elav. Ajast aega on ta pidanud võitlema võõra võimuga ja tulenevalt sellest ongi meie kujutav kunst arenenud, teistest riikidest sissevoolavatest kunstivooludest. Kasutatud kirjandus: Sirje Helme ja Jaak Kangilaski "Lühike Eesti kunsti ajalugu"
10 Järve seisundit halvendab läbivoolu vähenemine. 2001-2007. aastal järve väljavoolus mõõdetud vooluhulgad on väiksemad kui kümmekond aastat tagasi. Läbivoolule on mõjunud linnaehituse käigus järve valgalas tehtud kuivendustööd. Kuivendamisel kogutav vesi juhitakse mõnikord järvest mööda. Harku oja vooluhulk onviimastel aastatel pidevalt vähenenud. Järve sissevoolavatest ojadest-kraavidest on kõige veerikkam Harku oja. Selle tõttu on Harku oja kaudu järve kantavad ainehulgad muude sissevooludega võrreldes palju suuremad ja oja mõju järve vee kvaliteedi kujundamisel teistest olulisem. Aastatel 2002-2007 andis Harku oja mõõdetud sissevoolude poolt järve kantud veest 81%, fosforist 88% ja lämmastikust 86%. Viimastel aastatel toimunud ehitustegevuse ja suurte alade kõvakattega katmise tulemusel on suurenenud lämmastiku ja fosfori ärakanne Harku järve
annaabi.ee 
