Rohkelt on ka punakaspruuni ja tumepruuni veega järvi*Pruuni veega on kõik rabajärved*Kõige tähtsamaks veesisese valguskliima kujundajaks on nn. kollane aine (huumusained), mille arvele langeb 33-85% kiirguse nõrgenemisest eufootilises (produtseerivas) kihis*Olulisuselt teisel kohal on fütoplankton 4-44% ja kolmandal kohal klorofülli mittesisaldav heljum 8-31%-ga Puhverdusvõime, seda suurendavad ained - Huumusained seovad fosforit, suurendades seega veekogu puhverdusvõimet (vastupanu sissevoolavale reostusele) pH Eesti järvedes - *Keskmine väärtus nõrgalt aluseline 7,5, kuid on suured erinevused pinna- ja põhjavee väärtuste vahel *Üldiselt on pH väärtused kõrgel tasemel tänu HCO3' sisaldusele (hüdrokarbonaatsele vetele) *Suhteliselt suur hulk on pehme, pruuni veega järvi ja nendes on pH looduslikult isegi <3 (meie pole küll alla 4 määranud) *pH kõigub ööpäevas tugevasti sõltuvalt
pikemaajaline madal veetemperatuur (alla 1 °C) ning vee madal pH. Kaladel kahjustuvad peamiselt ni nasõõrmed, kus hakkab arenema seeneniidistik. Haiguse süvenedes täidab see ninasõõrmed, tungib välja ning katab valge padjana ninamiku ja silmadevahelise ala. Tugevasti tabandunud kalad hukkuvad. Haigestuvad eelkõige mittestandardsed, kasvus ja arengus kängunud kalad. Staffi haiguse ärahoidmiseks soovitatakse tõsta vee temperatuuri läbivoolu vähendamisega talvitustiigis ning sissevoolavale veele lubja lisamist. Kui arvatavaks põh juseks on vee suur happelisus, võib lisada sissevoolavale veele lupja. Koos läbivoolu vähenda misega tuleb aga kindlasti jälgida vee hapnikusisaldust ning teisi hüdro keemilisi parameetreid. 2) Diplostomoos (parasitaarne katarakt ja tserkarioosne diplostomoos) Tserkarioosne diplostomoos Diplostomoos on paljusid kalaliike tabandav Diplostomum'i perekonna parasiitide noorvormide poolt põhjustatud invasioonihaigus, mis esineb kahe vormina:
Kaladel kahjustuvad peamiselt ni nasõõrmed, kus hakkab arenema seeneniidistik. Haiguse süvenedes täidab see ninasõõrmed, tungib välja ning katab valge padjana ninamiku ja silmadevahelise ala. Tugevasti tabandunud kalad hukkuvad. Haigestuvad eelkõige mittestandardsed, kasvus ja arengus kängunud kalad. Staffi haiguse ärahoidmiseks soovitatakse tõsta vee temperatuuri läbivoolu vähendamisega talvitustiigis ning sissevoolavale veele lubja lisamist. Kui arvatavaks põh juseks on vee suur happelisus, võib lisada sissevoolavale veele lupja. Koos läbivoolu vähenda misega tuleb aga kindlasti jälgida vee hapnikusisaldust ning teisi hüdro keemilisi parameetreid. · Branhiomükoos Branhüomükoosi tekitajaks on alamate klorofüllita taimede hulka kuuluv seen Branchiomyces sanguinis. Seen koosneb tugevasti hargnenud, vaheseinteta niidistikust, läbimõõduga 915 mikromeetrit
annaabi.ee 
