Ülemaailmne majanduskriis - Eesti aastatel 1929-1933. Majanduskriisi põhjused, tagajärjed & mõju põllumajandusele. Eellugu. Ülemaailmse majanduskriisi põhjused. Suur majanduskriis maailmas sai alguse põllumajanduses tekkinud olukorrast. Maad, mis tootsid enim vilja (USA, Kanada, Austraalia, Argentina) said väga head saaki ja põllumajandustootjaid ähvardas viljahinna langus. USAs üritati hindu üleval hoida, ostes farmeritelt kokku nende toodangut. 1929. a. lisandus maailmaturule veel suures koguses Kanada vilja. Euroopa riigid kaitsesid oma põllumeeste huve ja hakkasid rakendama tollitõkkeid. 1929. a. oktoobris toimus New Yorgi bösil järsk aktsiahindade langus. Järgnes võimas majanduskriis e. suur depressioon, mis kestis 1929-1934. Selle põhjused: Ületootmine põllumajanduses vähenenud sissetulekute tõttu ei suutnud farmerid osta enam tööstustoodangut. Aktsiahindade järsk kukkumine New Yorgi b...
1929 sügisel USA-s ning seejärel levis teistesse riikidesse. Ülemaailmne majanduskriis algas põllumajanduses (põhjuseks ületootmine). Kuna teised riigid hakkasid oma siseturge seepeale kaitsma protektsionistlike meetoditega, jõudis kriis Eestisse just põllumajanduse kaudu. Mõiste: protektsionistlik majanduspoliitika- oma siseturu kaitsmine välismaiste kaupade eest tõstes sisseveotolle või kehtestades importkaupadele sisseveokvoote. Protektsionismi tulemusena: vähenes Eesti peamiste väljaveoartiklite eksport talupoegade sissetulekud ja ostujõud langes vähenes tööstustoodangu ning tarbekaupade ostmine ettevõtted ei leidnud oma toodangule enam tarbijaid vallandati tööliseid jne. Eesti väliskaubanduse bilanss muutus negatiivseks (ehk import ületas ekspordi). Valitsus üritas tekkinud olukorras mitte devalveerida krooni; see omakorda süvendas kriisi.
Üle kolme aastakümne on EL-i põllumajanduspoliitika toiminud järgmiste põhimõtete alusel: 25 tagada ühisturg ühiste hindadega 26 eelistada ühenduse toodangut, teistele riikidele kehtestada impordimaksud 27 subsideerida põllumajandust ühenduse eelarvest Peamiste toiduainete piirhinna määrab iga aasta algul Euroopa Liidu Nõukogu. Et kaitsta Euroopa toiduaineturgu odavate importkaupade eest, rakendatakse kõrgeid imporditolle ja sisseveokvoote. Teisest küljest kompenseeritakse oma toodangut eksportivatele põllumeestele odavama maailmaturu ja kallima EL-i siseturu hindade vahe. Niisuguse impordi-ekspordipoliitikaga püütakse siseturul suurendada nõudmist ja vähendada pakkumist. EL-i ühtne põllumajanduspoliitika on andnud mitu positiivset tagajärge: põllumajanduse tootlikku on tõusnud ning turg stabiliseerinud. Samas on tekkinud või süvenenud ka probleeme, nagu
Üle kolme aastakümne on EL-i põllumajanduspoliitika toiminud järgmiste põhimõtete alusel: · tagada ühisturg ühiste hindadega · eelistada ühenduse toodangut, teistele riikidele kehtestada impordimaksud · subsideerida põllumajandust ühenduse eelarvest Peamiste toiduainete piirhinna määrab iga aasta algul Euroopa Liidu Nõukogu. Et kaitsta Euroopa toiduaineturgu odavate importkaupade eest, rakendatakse kõrgeid imporditolle ja sisseveokvoote. Teisest küljest kompenseeritakse oma toodangut eksportivatele põllumeestele odavama maailmaturu ja kallima EL-i siseturu hindade vahe. Niisuguse impordi-ekspordipoliitikaga püütakse siseturul suurendada nõudmist ja vähendada pakkumist. EL-i ühtne põllumajanduspoliitika on andnud mitu positiivset tagajärge: põllumajanduse tootlikku on tõusnud ning turg stabiliseerinud. Samas on tekkinud või süvenenud ka probleeme, nagu ületootmine, suurettevõtjate
annaabi.ee 
