Tekkis ka varanduslik ebavõrdus, mistõttu Linnades oli oluliseks majandusteguriks hakkas kujunema ülikkond, kes olid Hansa Liit. Hansa Liit oli Põhja- ja ühiskonnas rikkamad ja parema Läänemere kaubanduslik ja ka poliitiline positsiooni peal, nagu näiteks liit. Linnade peamiseks väljaveo artikliks külavanemad. oli vili ja lina, sisseveeti põhiliselt luksuskaupu ja soola. Kultuur Muistsete eestlaste kultuur on tihedalt Keskajal oli kultuur väga tihedalt seotud seotud olnud loodusega. Algselt ning ka vaimuliku eluga. Tänu ristiusustamisele kõige vanim teada olev kultuur oli Eestis hakati ehitama mitmeid kirikuid ja Kunda kultuur, mida iseloomustas kloostreid. Enamuses neis valitses gooti
Narva linna rajati palju Barokk stiilis ehitisi. Räägiti jutte, et Narvast võiks saada Rootsi riigi pealinn. Tolleaagsest Narvast pole eriti midagi järgi (NL pommitas puruks 1944). Sadamalinnad mõnevõrra arenes (kauba välja ja sisseveolt). Peamine ekspordiartikkel oli teravili, lina, kanep. Lina kanep oli põhiliselt toodud venemaalt ning seda kasutati laevaehituseks. Veel veeti välja laevaehituseks vajalikud plangud, lauad ja tõrv. Sisseveeti peamiselt soola ja metalli. Sisse toodi veel tubakat, paberit ja alkoholi. Talupoegadel oli linnas nn sõbrakaupmees (tema juures käis järjepidevalt ostmas), kellelt ostis ja kellele müüs. Tsunftikord eksisteeris edasi, aga toimus tsunftide sulgemine (uusi liikmeid, eriti eestlasi, vastu ei võetud). See tähendas, et linnaühiskonnas ei olnud võimalik eestlastel kõrgemaks kui alamklass saada. 17. sajandisse jääb manufaktuuride tekke (maale, sest linnas eksisteeris tsunftikord).
suuri kasumeid. *Talurahva olukord - 1739.aastal Roseni seletuskiri sai laia tuntuse ning oli läinud ajalukku Roseni deklaratsioonina.Talupojad kuulusid mõisinikele nad olid vähimagi õigusteta pärisorjad.18sajandi keskel hakasid talupojad põgenema. *kaubandus,käsitöö - 18.saj keskel hakkas elavnema merekaubandus,see tõi suuri tulusid,kuid siis Venemaa hakkas palju keelama,et suurendada Peterburi kaubakäivet. Väljaveeti: vili, metsamaterjal, lina, kanep. Sisseveeti: sool, raud, tubakas, heeringas, riie. Räpinas asutati paberivabrik;põltsamaal pudelit, akente, peeglite tootmise äri. Linnakästiöö kaupmeeste elatise kindlustamiseks,anti neile kaupade ülesotsmiseks ainuõigus. 2)Eesti 18.saj teine pool *katariina II balti poliitika - Venemaa troonile sai katariina II, kes taotles, et Baltimaad alluksid ühesugusele piiramale keisrivõimule.riia kuberner Brwone hakkas uut Balti poliitikat elluviima
s ära osta, et nad läheks teiste reformidega kaasa. 1783. reform, mis tähendas tegelt Balti erikorra tühistamist. Asehalduskord: Aadlikud võrdsustati, uued haldusjaotused, pearahamaks kõigilt meeshingedelt, kubermange hakkasid juhtima asehaldurid. Katariina II tegi katse kõike venestada. Peale Kat. II surma tuli võimule Paul I, kes taastas Balti erikorra. Venevõimu all linnad hakkasid kiratsema, kaubanduskäibed kuivasid kokku. Hakati kurtma metsade hõreduse üle, sisseveeti peamiselt soola ja metalli, tubakat. Viinatootmine. Hupel koos Peter Wildega andsid Põltsamaal välja esimest eestikeelset ajakirja Lühike Õpetus. Hupel, Petri ja Merkel astusid talupoegade kaitseks välja, uskusid, et mõistus aitab eelarvamuste vastu, toetasid hariduse arengut. 1739. koolikohustuse algus. Eesti lapsed peavad koolis hakkama käima. Seda täiendati, taheti luua koole iga suurema mõisa juurde küla- ehk vallakoolid. 1739. ka piibel. Tõlgiks oli Helle
annaabi.ee 
