· Istadeva jumalus, kelle/mille valisid · Krsna räägib reaalsest teest, neid on kolm: · karma - tegutsed selleks, et vabaneda · õppimise tee juana, marga · Jumala kummardamise tee khakti marga Tekkisid uued võimalused vabaduseni jõuda: 1. maksa usu järgi; 2. dharma seadmuste järgimine; 3. artha kasu/raha teenimine; 4. kama seksuaalne kirg · Sati aus, vooruslik naisterahvas. Kui moslemid sissetungisid tekkis fanatism sati mistõttu läksid naised oma meeste matustel tuleriidale. · Jauhar massienesetapp. Suurimal hukkus 45 000 inimest. · Koloniaalajastul taasavastatakse oma kultuur neohinduism. Inglaste uurimise tagajärg. Annab aimu, mis võis kunagi olla. Muinas-Egiptuse usund · Teistlik usund usund, kus on väga selgepiiriline jumala kujutlus · Polüteistlik austatakse paljusid erinevaid jumalusi
kodumaale naasta, kuid ilma relvadeta. Leedus põgenikena lahkus umbes 300 000 leedulast. Sõjaväe organiseerimine: Leedu valitsus alustas sõjaväe organiseerimist 1918. aastal, tehes seda Saksa okupatsiooni ajal ja sakslaste abil. Sakslased varustasid leedulasi, kuid tuli maksta, Saksa valitsus andis välislaenu Leedule. Vabatahtlike oli 6000, hiljem sundmobiliseeriti. Kõige rohkem ohustas Leedut Nõukogude Venemaa, sest taanduvad saksa väed jätsid Leedu alad kaitsmata. Samal ajal sissetungisid Poola väed. L. Trotski juhtis vene armeed Leedu vabadusvõitluses - Eesmärk oli vallutada Leedu, et pääseks tee Saksamaale ning ühineda Saksa revolutsiooniga. 8. detsembril 1918. aastal Leedu kommunistide loodud Ajutine Revolutsiooniline Tööliste ja Talupoegade Valitsus kuulutas end Leedu nõukogude vabariigiks ja palus abi - Saadeti punaarmee väeosasid. 27. veebruaril 1919. aastal kuulutati välja Leedu-Valgevene Nõukogude Vabariigi ehk Litbel. Samal ajal 1919. aastal M
22. veebruari hommikuks läks Tartu rahvuslaste kontrolli alla (Enamlased põgenesid). Võimule tuli tagasi Tartu linnavalitsus ja maavalitsus. Võim võeti lahkuvatelt enamlastelt üle. Hakkas taasilmuma ajaleht Postimees, kus anti mõtet, et tuleb astuda välja ning kuulutada välja Eesti vabariik, kuid polnud tuntuid eestvedajaid Tartus. Tartlased jäid passiivseks. Valitsus püsis 24. veebruarini, siis sissetungisid Saksa väed. Päästekomitee ei pääsenud Tallinnast välja, enamlased võtsid kontrolli üle liikluse. Päästekomitee saatis iseseisvusmanifesti laiali maakonna linnadesse (Pärnu, Tartu, Paide). Pärnu, 22. veebruar koosolek. Lahkuvad enamlased ja vene sõjavägi. Koosolekule saabus August Jürmann. Eesti vabariik on loodud rahvatahtel. Eesti iseseisvuse väljakuulutamist Eesti maapäeva vanematekogu poolt. Ning võeti erapooletu seisukohta välisriikide vastu.
21. septembril 1217. aastal toimunud Madisepäeva lahing - Ristisõdijate ühisvägi liikus Viljandist Navesti jõe poole, kuid kohtas oma teel eestlaste väesalka. Lahingus langesid Wottele, Manivalde, Vytamas ja teised Sakala juhid. Lahingus langes Lembitu, kelle maharaiutud pea viidi võidumärgina kaasa. Lahingus langes Kaupo. 1218 aasta kevadeks oli Revala ja Harjumaa alistatud. Ristisõdijad koondasid oma vägesi Harjumaa alale. Venelased sissetungisid Liivimaale. Venelastega liitusid saarlased ja harjulased, kes piirasid Võnnu mõõgavendade linnust. 1219. aastal mõõgavennad, ristisõdijad, liivlased ja latgalid ühiselt läksid laastama Revalat. 1218. aastal toimus kohtumine Taani kuninga Valdermar II-ga - Lepiti kokku, et eestlaste vastu võitlemise abistamises saab kuningas Eesti- ja võibolla ka Liivimaa (Hiljem ainult pakuti Harju- ja Virumaa). 1220. aasta jooksul oli enam-vähem kogu Eesti alla heidetud ja suurem jagu
annaabi.ee 
