Kõik abordi aktsepteerivad riigid õpetavad oma inimesi mitte armastama, vaid kasutama ükskõik millist vägivalda saamaks oma tahtmist. Täna on abort suurim rahu hävitaja, kuna see on sõda laste vastu, süütu lapse otsene tapmine. Niinimetatud õigus abordile on seadnud emad oma laste vastu ja naised meeste vastu. See on külvanud kõige intiimsemate inimsuhete südamesse vägivalda ja ebakõla. See kujutab last, kui suurimat kõigist kingitustest, kas konkurendina, sissetungijana ja ebamugavusena. See, kui vanemad ei soovi oma last või teavad, et hakkavad teda vihkama, mis võib iseloomustab ainult nende vanemaid, mitte last ega tema õigust elule. Probleemiks ei pea alati kujunema laps, vaid vanemate soovimatus tema suhtes. Probleemile tuleks lahendust otsida vanematest ning nende suhtumise ja käitumise muutmisest, mitte lapse tapmisest. Asjaolu, et vanemad oma last ei soovi, ei muuda aborti mitte mingil moel moraalselt õigustatavaks
Nii on edaspidi peaaegu kõigi inimestega, kellega jutustaja selles majas kohtub. Nad paistavad tuttavad, ent ei saa seda kindlasti olla. Tütarlapsele läheb vastu üks kõrgekasvuline ja helevalgete juustega vanahärra. Jutustaja juurdleb, kas tegu on tütarlapse vanaisa, onu või lihtsalt peoperemehega. Jutustajas tekib kahtlus, kas ehk pidu pole mõeldud eraviisilisena. Sellest hetkest alates hakkab ta tundma end sissetungijana. 1 Järsku märkab ta enda kõrval istumas leinariietes daami, kelle tulekut ta ei märganud. See on vana naine, kelle olek tundub kuidagi kange ja arg. Samal ajal märkab jutustaja enda teisel käel istumas üht keskealist smokingus härrat, keda ta ka varem ei märganud. Lavale ilmuvad uued esinejad, kaks noormeest, üks sõdurivormis ja teine erariietes. Erariietes noormees alustab klaverimängu ja teine, sõdurivormis, alustab lauluga
oleksid varem kohtunud. Nii on edaspidi peaaegu kõigi inimestega, kellega jutustaja selles majas kohtub. Nad paistavad tuttavad, ent ei saa seda kindlasti olla. Tütarlapsele läheb 1 vastu üks kõrgekasvuline ja helevalgete juustega vanahärra. Jutustaja juurdleb, kas tegu on tütarlapse vanaisa, onu või lihtsalt peoperemehega. Jutustajas tekib kahtlus, kas ehk pidu pole mõeldud eraviisilisena. Sellest hetkest alates hakkab ta tundma end sissetungijana. Järsku märkab ta enda kõrval istumas leinariietes daami, kelle tulekut ta ei märganud. See on vana naine, kelle olek tundub kuidagi kange ja arg. Samal ajal märkab jutustaja enda teisel käel istumas üht keskealist smokingus härrat, keda ta ka varem ei märganud. Lavale ilmuvad uued esinejad, kaks noormeest, üks sõdurivormis ja teine erariietes. Erariietes noormees alustab klaverimängu ja teine, sõdurivormis, alustab lauluga. Tegu on
Need avanesid kergelt ja hletult, nagu oleksid sja valmistatud. Sarga sisemuses asetses veel ks sark. Sel olid samasugused pitserid nagu esimeselgi. Ainus pilk neile pani arheoloogid hmmastuma: pitserid olid terved. Polnud kahtlust edasi ei olnud hauarstajad tunginud. Seda, mis selle ukse taga peitus, ei olnud vaarao surmast saadik ninud kski inimene. Ma usun, kirjutab Carter oma mrkmetes, et sel silmapilgul ei soovinud me keegi pitserit lhkuda, sest juba uste avamisel tundsime end sissetungijana Oma kujutluses ngime end avamas iga jrgmise sarga uksi, kuni kige viimane paljastas kuninga enese. Nii hoolikalt ja vaikselt kui vimalik, sulgesime suure tiibukse Need pole kainemeelse teadlase snad, vaid inimese snad, kes on maailmaajaloo he osa vahetu tunnistaja ja avastaja. Surnud vaarao vljatoomiseks tehtavad ettevalmistused kujunesid keerukaks. Juba mitmendat korda aeti sissekik kaljukambrisse taas kinni. Lord Carnarvon
annaabi.ee 
