pealispinda ning kehaõõnsusi katva kihi.Sidekoe eripäraks rakuvaheaine rohkesus.Luu- ja kõhrkude täidavad tugiül. ja neist kujuneb keha toes.Rasvkudeme rakkudes talletuvad varurasvad, kaitseb külma eest ja aitab neere paigal hoida.Lihaskoe moodustavad kokkutõmbumisvõimelised lihasrakud(silelihaskude;vöötlihaskude,südamelihaskoe rakud) Nahk kaitseb meid väliste vigastuste, ultraviolettkiirguse, liigse veekaotuse ja mitmesuguste haigustekitajate sissetundi eest.Nahk-1- 2mm paksune, kaalub 4-5kg, katab 1,5m2 suuruse pinna,välimine kiht nahas marrasnahk,pindmine osa sarvkiht. Küüs koosneb kumerast küüneplaadist, mida kolmest küljest piirab nagast küünevall. Juuksed modustuvad 100 000 juuksekarvast, kastavad 2-3mm nädalas. Luu koosneb luukoest:luurakud+rakuvaheline koostis.min ained annavad elastsuse ja org. ained annavad kõvaduse. Luudel võimaldab kasvada kõhrkude.Kui luu murdub, hakkab luuümbris
a) Epiteelkude b) Närvikude c) Lihaskude- vöötlihaskude, südamelihaskude, silelihaskude d) Sidekude- rasvkude, luukude, kõhrkude, vesi Sidekoes on palju rakuvaheainet, lihaskoe rakkudel on omadus kokku tõmbuda Rakk-Kude-Elund-Elundkond-Organism 3. Mis reageerib erinavate elundite ja elundkondade tööd? Närvisüsteem ja hormoonid 4. Naha ülesanded *Kaitseb organismi väliste vigastuse, ultravioletkiirguse, mitmesuguste haigustekitajate sissetundi ja liigse veekaotuse eest *Eritamine. Kui inimene higistab eritub läbi naha mõningaid jääkaineid, peamiselt vett ja soolasid *Nahas sünteesitakse mõningaid ühendeid, millest kõige olulisemad on D-vitamiin ja melaniin *Nahk on meeleelund. Naha tunderakkudega tajume valu, sooja, külma ja puuteärritusi *Nahk aitab säilitada kehatemperatuuri 5. Mis ülesanne on rasvkoel? Kaitseb külma eest, hoiab kehatemperatuuri, kaisteb teatuid elundeid 6
3)Närvikude koosneb neuronitest (rakud). Närvid paiknevad igal pool v.a juustes ja küüntes. 4)Sidekude seob ja ühendab organismi osi/elundeid. On nii tahke kui ka vedel. Tahke rasvkude, luukude. Keskmine kõrv, nina. Vedel veri, lümf. 6.Elundkonnad ühistalitlusega elundid. 1)Katteelundkond kaitseb keskkonnamõjude eest; välisärrituste vastuvõtmine; väliskatteks on nahk(epiteel- + sidekude + närvirakud). Nahk kaitseb alumisi kudesi vigastuste, võõrkehade sissetundi ja veekao eest. 2)Tugielundkond võimaldab liikuda; lihased + tugistruktuur tagavad meile liikumisvõime ja keha kindla asendi säilitamise. 3)Seedeelundkond lagundab toitu; toitu sööme ellujäämiseks. Söödud toit tuleb lagundada molekulideks, mida keharakud omastavad protsess seedimine. 4)Hingamiselundkond varustab organismi hapnikuga. Tagab gaasivahetuse kudede pideva varustamise hapnikuga ja ühtlasi oksüdeerumisel tekkiva süsihappegaasi kehast eemaldamise.
ajaloolisteks osadeks hõivamise ning seejärel sissetung Saksmaale. Inglismaal - sõjaplaan puudus Venemaa kõigevähem oli ettevalmistunud Austria-Ungari sõjaplaan oli samuti koostatud arusaamaga, et Austria-Ungaril tuleb võidelda mitmel rindel : lõunas Serbia ning idas Venemaa vastu. SÕJATEGEVUS LÄÄNERINDEL Sõjategevus algas 2.august 1914 , mil Saksaväed hõivasid suurema vastupanuta Luksemburgi- 4.aug 1914 alustas Saksamaa sissetundi Belgiasse ja kohtas seal tugevat vastupanu , mis ärritas sakslasi. 21.-25. Aug 1914 toimunud nn piirilahingus said Prantsuse- Inglise väed lüüa ning paisati tagasi. Rinne liikus mitusada km tagasi kuni jõudis üsna Pariisi lähedale. Samal ajal ei suutnud sakslased kusagil suuremaid vastase jõudusid sisse piirata või purustada, mis tähendas, et prantslased olid õppinud arukalt taanduma. MARNE'I LAHING POSITSIOONISÕDA
ühiste vaenlaste vastu. Rahumeelsed suhted ja uued röövretked, sõpruslepingd ja rahutegevus vaheldusid täpselt samuti kui võidud ja kaotused. Keldid tõmmati kaasa mitmekesistesse võitlustesse ülemvõimu pärast Itaalias, nii võitlustesse Rooma ja etruskide vastu kui ka sõdadesse Rooma ja tema Vahemere- alade rivaali Kartaago vahel. Vägivallaga või kohalike elanike nõusolekuga asusid keldid elama 225 eKr lõid Itaalia asukd roomalste juhtimisel tagasi keltide sissetundi Telamoni al, Rooma võttis Po jõe oru keltidelt tagasi ja asus kelti hõime orjastama ja hävitana. 180 eKr Pergamoni võit galaatide üle. Esimesed oma mündivermingud. 121 eKr Rooma võidab Gallias arvernid 72 eKr Arviovistuse võit häädulaste üle. Keltide majanduslik kõrgaeg (oppidumide aeg). 58-52 eKr Caesar alistab Gallias umbes 50 hõimuühendust, belgide hõimud rändavad Britanniasse. · 55 eKr Caesari arvab, et gallid on võidetud
kehtestatud maksudega 3. Koraan lubas pühas sõjas langenutele otseteed paradiisi. See innustas sõjaväelasi. Laienes lääne suunas: Põhja-Aafrika Pürenee poolsaar Laienes põhja ja ida suunas: Vahemere idakallas Kaukaasia (Musta ja Kaspia mere vahel) Pärsia alad Pärsia õnnestus araablastel tervikuna oma kalifaadi koosseisu vallutada, kuid Bütsantsist saadi ainult väikseid osasid, mitte tervet Bütsantsi. Karl Martell pani araabalste sissetundi Pürenee poolsaarelt Euroopasse seisma. Araabia riiki juhtis kaliif, kes oli riigi nii ilmalik kui ka vaimulik juht. Sellise riigi kohta, kus vaimulik ja ilmalik võim on ühe inimese käes, öeldakse teokraatlik riik. Kuna riik oli nii suur, siis valitseti seda hiigelterritooriumi ametnike abil. Vesiir kaliifi esimene asemik, kõige kõrgem riigiametnik Emiir valitsesid erinevaid piirkondi, piirkondade asevalitsejad
annaabi.ee 
