Mis on looduskaitse eesmärk? Kas inimkond saab hakkama ilma loodushoiuta, kuidas? Keskonna mõju Eestile ? Miks on keskkond nii saastatud? Mõisted Loodushoid on looduse kaitsmine kahjuliku inimtegevuse eest, mis saavutatakse inimese loodushoidliku tegevuse ja teadlikkuse tagajärjel. Loodushoiu alla loetakse mõnikord ka looduse rikastamist, näiteks introduktsiooni ja haljastamist. Introduktsioon (eesti keeles kasutatud ka mõistet sissetalumine) on mõiste bioloogiast, mis tähendab võõrliigi (taime- või loomaliigi või ka madalama taksoni) toomist alale, kus teda varem ei olnud. Introduktsiooni saab jagada tahtlikuks ja tahtmatuks. * Tahtlik ehk sihipärane introduktsioon toimub inimese soovil ja sageli põllumajandusliku, jahindusliku või aiandusliku eesmärgiga sissetoodud liike tarvitada, lisaks kohalikule faunale ja floorale. * Tahtmatu ehk sihipäratu introduktsiooniga on tegu, kui liik (tulnukas, nt.
Vastused neile küsimustele on üsna ilmsed: inimeste põhjustatud ulatuslikud häiringud on maastikku ja ökosüsteeme sellisel määral muutnud, kahjustanud või hävitanud, et kooslused ja liigid ei suuda neis paigus enam edasi eksisteerida. Peamised inimtekkelise tegurid, mis elurikkust ohustavad, on elupaikade hävitamine, killustamine ja kahjustamine (sh saastamine), globaalne kliimamuutus, liikide ülemäära intensiivne kasutamine inimese vajaduste rahuldamiseks, võõrliikide sissetalumine, haiguste senisest intensiivsem levik ning lisaks sellele sünergiline efekt, mis tekib kõigi loetletud tegurite toimel. Enamik ohustatud liikidest ja kooslustest seisab silmitsi vähemalt kahe või enama ohuteguriga, mis üheskoos kiirendavad väljasuremist ning teevad liikide kaitsmise raskeks. Need peamised elurikkust ohustavad tegurid on kõik põhjustatud plahvatuslikult kasvava inimkonna üha intensiivsemast loodusressursside tarbimisest. Maakerale on jäänud õige vähe
2) Kui pikk on keskmiselt liikide looduslik eluiga? Ühe liigi eluiga on tavaliselt 4-8 miljonit aastat. Välja sureb sealjuures tavapäraselt umbes 1 liik miljoni kohta aastas. 3) Mis on praegused peamised ohud liigirikkusele? Peamised inimtekkelised tegurid, mis elurikkust ohustavad, on elupaikade hävitamine, killustamine ja kahjustamine (sh saastamine), globaalne kliimamuutus, liikide ülemäära intensiivne kasutamine inimeste vajaduste rahuldamiseks, võõrliikide sissetalumine, haiguste senisest intensiivsem levik ning lisaks sellele sünergiline effekt, mis tekib kõigi loetletud tegurite toimel. Need peamised elurikkust ohustavad tegurid on kõik põhjustatud plahvatuslikult kasvava inimkonna üha intensiivsemast loodusressursside tarbimisest. 3. Keskkonnaeetika Mõisted: Keskkonaeetika eetika osa, mis analüüsib loodusobjektide väärtusi (sh iseväärtust) ja inimese suhet looduskeskkonnaga
produktsiooni, aineringe jmt-ga). · Meie tingimustes on see enamasti mets või raba. Metsadest valdavalt kuusik, ent sõltuvalt mullatingimustest ka mõni muu metsatüüp (männik, segamets). · Pool-looduslikud kooslused on plagiokliimakskooslused - pideva häirituse tingimustes kujunenud ning nende tingimustega kohanenud kooslused. Liigipõhise vaate järgi kujuneb koosluse liigiline koosseis kahe põhilise protsessi tulemusel · Kuidas liigid elupaika jõuavad (ränne, levised, sissetalumine jmt)? · Kas ja kuidas liigid koosluses püsima jäävad (konkurents ja kisklus, toidu olemasolu, paljunemise võimalikkus jmt)? · Populatsiooni arvukuse muutus ajas: Nt+1 = Nt + B - D + I E (B - sünnid, D - surmad, I - immigrandid, E emigrandid) Liigifond · Liigifondi moodustavad liigid, mis suudavad ses koosluses elada (sobivad keskkonnatingimused) ning mis on ümberkaudu olemas ja mil pole ruumilisi takistustusi.
annaabi.ee 
