Lihaste kontraktsioon lõõgastunud · Sarkomeeri pikkus lüheneb kontraktsioonil · Aktiinist filament libiseb A vöödi keskosa suunas · H vöödi ja I vöödi laius lüheneb, samas A vöödi laius ei muutu kontrahheerunud T-tuubulid ja sarkoplasmaatiline retiikulum · A-I ühenduste tasandil moodustab sarkolemm sissesopistusi - transversaartuubuleid (T-tuubulid) · Sarkoplasmaatiline retiikulum (sile endoplasmaatiline retiikulum) moodustab võrgustiku müofibrillide ümber ulatudes ühest A-I ühendusest teiseni ja lõpeb laienenud tsisternidega - terminaaltsisternid (lõõgastuse ajal akumuleerivad kaltsiumi ioone, Ca++ vabanemine vallandab kontraktsiooni) · Kaks terminaaltsisterni T-tuubuli mõlemal küljel moodustavad triaadi I vööt A vööt I vööt
põiekestesse. * Golgi kompleksist moodustuvad lüsosoomid 7)lüsosoomid Membraaniga ümbritsetud põiekesed kus lagundatakse erinevaid molekule. Paiknevad tsütplasmas. Jaotuvad: *primaarsedsisaldavad ensüümvalke *sekundaarsedsisaldavad ensüüme ja ka lagundatavaid aineid TÄHTSUS Lüsosoomides toimub mittevajalike rakustruktuuride ja ainete lagundamine 8) mitokondrid Ümbritsetud kahe membraaniga sisemine membraan moodustab sissesopistusi(harjad) Ülejäänud sisemuse moodustab maatriks kus leidub DNAd RNAd ja ribosoome TÄHTSUS Mitokondris toimub nn raku hingamine. St. Toitainete jörkjärguline lõhustamine hapniku osavõtul energia saamiseks 9) tsütoskelett Võrkjas struktuur, tsütoplasmas mis moodustab raku sisetoe. Koosneb valgulistest kiududest, mis ühendavad omavahel raku membraan, tuuma membraani ja teisi raku organelle TAIMERAKK RAKUKEST
sisemembraani vaheline intermembraanne ruum ja mitokondri siseosa e. maatriks. Välimine membraan sisaldab kanaleid, mis lasevad läbi valke molekulmassiga kuni 10 kD ja muid 1 Rakubioloogia madalmolekulaarseid molekule. Sisemine membraan on selektiivselt läbilaskev; tal on palju sissesopistusi, mida nimetatakse kristadeks. Sisemembraan ja maatriks ongi need kohad, kus asuvad vastavad ensüümid ning toimub ATP genereerimine oksüdatiivse fosforüülimise abil. Mitokondri maatriksis paiknevate ensüümide abil muudetakse püruvaat ja rasvahapped atsetüül- CoA-ks. See omakorda oksüdeeritakse tsitraaditsüklis, mille ensüümid asuvad ka maatriksis. Tsitraaditsükli põhimõttelised lõpp-produktid on CO2 ja NADH
sisemembraani vaheline intermembraanne ruum ja mitokondri siseosa e. maatriks. Välimine membraan sisaldab kanaleid, mis lasevad läbi valke molekulmassiga kuni 10 kD ja muid 10 Rakubioloogia madalmolekulaarseid molekule. Sisemine membraan on selektiivselt läbilaskev; tal on palju sissesopistusi, mida nimetatakse kristadeks. Sisemembraan ja maatriks ongi need kohad, kus asuvad vastavad ensüümid ning toimub ATP genereerimine oksüdatiivse fosforüülimise abil. Mitokondri maatriksis paiknevate ensüümide abil muudetakse püruvaat ja rasvahapped atsetüül- CoA-ks. See omakorda oksüdeeritakse tsitraaditsüklis, mille ensüümid asuvad ka maatriksis. Tsitraaditsükli põhimõttelised lõpp-produktid on CO2 ja NADH
subkompartmenti: Välis- ja sisemembraani vaheline intermembraanne ruum ja mitokondri siseosa e. maatriks. Välimine membraan sisaldab palju transportvalku - poriini; see moodustab kanaleid, mis lasevad läbi valke molekulmassiga kuni 10 kD ja muid madalmolekulaarseid molekule. Intermembraanne ruum on väikeste molekulide suhtes ekvivalentne tsütoplasmaga, maatriks sisaldab aga selekteeritud molekulide komplekti. Sisemine membraan on selektiivselt läbilaskev; tal on palju sissesopistusi, mida nimetatakse kristadeks. Katabolismi rajad rakus (üldiselt). Energeetilise metabolismi rajad mitokondris. Elektroni transpordi ahela ensüümide ja tsitraaditsükli ensüümide paiknemine mitokondrites. Mitokondri maatriksis paiknevate ensüümide abil muudetakse püruvaat ja rasvahapped atsetüül- CoA-ks. See omakorda oksüdeeritakse tsitraaditsüklis, mille ensüümid asuvad ka mitokondri maatriksis. Tsitraaditsükli põhimõttelised lõpp-produktid on CO2 ja NADH
intermembraanne ruum ja mitokondri siseosa e. maatriks. Välimine membraan sisaldab palju transportvalku - poriini; see moodustab kanaleid, mis lasevad läbi valke molekulmassiga kuni 10 kD ja muid madalmolekulaarseid molekule. Intermembraanne ruum on väikeste molekulide suhtes ekvivalentne tsütoplasmaga, maatriks sisaldab aga selekteeritud molekulide komplekti. Sisemine membraan on selektiivselt läbilaskev; tal on palju sissesopistusi, mida nimetatakse kristadeks. Katabolismi rajad rakus (üldiselt). Energeetilise metabolismi rajad mitokondris. Elektroni transpordi ahela ensüümide ja tsitraaditsükli ensüümide paiknemine mitokondrites. Mitokondri maatriksis paiknevate ensüümide abil muudetakse püruvaat ja rasvahapped atsetüül- CoA-ks. See omakorda oksüdeeritakse tsitraaditsüklis, mille ensüümid asuvad ka mitokondri maatriksis. Tsitraaditsükli põhimõttelised lõpp-produktid on CO2 ja NADH
Sellest tulenevalt on mitokondril 2 subkompartmenti: Välis- ja sisemembraani vaheline intermembraanne ruum ja 17 mitokondri siseosa e. maatriks. Välimine membraan sisaldab palju transportvalku - poriini; see moodustab kanaleid, mis lasevad läbi valke molekulmassiga kuni 10 kD ja muid madalmolekulaarseid molekule. Sisemine membraan on selektiivselt läbilaskev; tal on palju sissesopistusi, mida nimetatakse kristadeks. Mitokondri maatriksis paiknevate ensüümide abil muudetakse püruvaat ja rasvahapped atsetüül- CoA-ks. See omakorda oksüdeeritakse tsitraaditsüklis, mille ensüümid asuvad ka maatriksis. Tsitraaditsükli põhimõttelised lõpp-produktid on CO2 ja NADH. Elektroni transpordi ahela ensüümid paiknevad mitokondri sisemembraanis. ATP süntees toimub nn. kemoosmootse protsessi abil: kõrge energiaga elektronid, mis on
annaabi.ee 
