Seda näitavad: Eksamite tulemused Koolihinded Saavutustestid Raymond Boudon haridusotsused -> tekitavad ebavõrdsust. Iga etapi lõpus tuleb otsustada kas jätkata hariduse omandamist. Otsus langetatakse sõltuvalt oletatavast tulust. Töölisklassi noored ei õpi nii palju edasi kui keskklassi noored. Tracking õpilaste paralleelklassidesse jagamine tulemuste alusel Koolide vaheline ebavõrdsus taseme poolet: Õpilaste keskmine akadeemiline edukus Kõrgkooli sissesaanute protsent Kooli prestiiz ühiskonnas Kooli ressursi rikkus Õpilaste arv ühe õpetaja kohta Jne. Jame Coleman kooli tase ei mängi rolli õpilase edukuse määramisel, õpilase perekndlik päritolu loeb. (alahindas kooli taseme rolli) Hariduslik ekspansioon hariduse suurenev lemik, keskm haridustase inimestel kõrgem Haridus funktsionalism ja konfliktiteooria Funktsianolistlik e inimkapitali teooria(Bevker, Parsons) Koolis valmistatakse inimesi ette ühiskondlikke tööde jaoks
menuerialadele saab ka arvestataval hulgal maakoolide ja paneellinnaosade koolide lõpetanuid? Rohkem kui eliitkoolide müstilisse kvaliteeti, mis ka maltsast roosi kasvatada võiks, usun ma sellesse, et neisse lihtsalt on kogutud ülikoolile orienteeritud inimesed. Samas kui nii-öelda tavakoolis on klass heterogeensem mõni tahab saada arstiks, mõni lukksepaks ja mõni veel ei tea kelleks. Et tulevane lukksepp ülikooli ei proovigi, jätab see loomulikult oma jälje sissesaanute statistikale. Loomulikult ei tee süvaõppega kool paha, aga see pole mingi võluvits, saati veel väikese väljakujunemata karjäärihuvidega lapse puhul. Kool on vaid lihv komplektile, kus esialgne suurem roll on tõenäoliselt geneetilistel eeldustel ja kodustel raamaturiiulitel ning hiljem inimese enda huvidel ja töökusel. http://arvamus.postimees.ee/738316/evelyn-kaldoja-kool-pole-eesmark-iseenesest/
Hariduslik ekspansioon inimeste keskmine haridustase on üle kogu maailma viimase 100 aasta jooksul kasvanud. Ekspansioon ei toimu kõikides sotsiaalsetes kihtides võrdse kiirusega. Eriti suurt poleemikat tekitanud haridusliku ebavõrdsuse mõjutegur on koolide vaheline ebavõrdsus. Koolid erinevad teineteisest oma "taseme" poolest. Kooli taset näitavad: - õpilaste keskmine akadeemiline edukus - kõrgkooli sissesaanute protsent - kooli prestiiz lapsevanemate jt. seas - kooli ressursi-rikkus - õpilaste arv ühe õpetaja kohta - ... Koolidevahelise ebavõrdsuse mõju uuritakse nn. kooli mõju (school-effects) või kooli efektiivsuse (school effectiveness) uuringutes. Nendes uuritakse, kas põhi- ja keskkooli "tase" mõjutab selle õpilaste akadeemilist edukust ja edasist karjääriedu
Üks moodus kuidas see võib tekkida on õpilaste grupeerimine koolis. Paigutatakse erinevatesse klassidesse, mõnikord lähtudes õpilaste oletatavatest võimetest. Mõnikord saavad erinevad paralleelklassid erinevat õpetust. Mõnikord loovad paralleelklassid erinevaid eeldused edasiõppimiseks. · Koolide vaheline ebavõrdsus põhi ja keskkoolid on erineva tasemega. Kooli taset näitavad nt õpilaste keskmine akadeemiline edukus, kõrgkooli sissesaanute protsent, kooli prestiiz lapsevanemate jt seas, kooli materiaalsed ressursid, kooli selektiivsus. · Koolide efektiivsus kuivõrd koolid muudavad sisendid (õppevahendid, õpetajate haridus), väljunditeks (õpilaste hinded, haridustes). · Kooli kvaliteet- James Coleman väitis et kooli tase ei mõjuta õpilaste tulemusi sõltumatult õpilase enda päritolust. Mõjutab hoopis kodune keskkond kes on tema vanemad, nende sissetulek jne
annaabi.ee 
