rombjad lehed. Lehed kinnituvad varrele vahelduvalt ja on noorena pisut karvased. Väikesed kollakasrohelised ja enamasti mõlemasugulised õied paiknevad peenikestel raagudel kerajates sarikõisikutes, mis on tavaliselt omakorda koondunud püramiidjaks pööriseks. Õiekate on kaheli; kroonlehti on viis. Luuderohi on Antiik-Kreekas seotud ka religioossete tavadega: ta on pühendatud veinijumal Dionysosele. Sageli võib lõunamaiste vanade kõrtside ustel kohata sisseraiutud luuderohu kujutist. Kasvatamine. Luuderohi vajab kasvuks värsket viljakat niisket mulda. Kuigi luuderohi on külmahell, talub ta vähesel määral varju. Kasvatamisel tuleks arvestada, et looduses kasvab luuderohi niisketes soistes segametsades, salu- ja lodumetsades. Luuderohi tuleks ümber istutada iga paari aasta järel. Sobiv on lehekompostmulla ja liiva segu. Paljundamiseks tuleks juulis-augustis võtta poolpuitunud varrepistikud ja panna need kohe mulda
Kasvab meil Eestis ka looduslikult,kuid kohata võib seda taime vaid Hiiumaal ja mõnes kohas SaaremaalLuuderohi on laialt levinud ilutaimena. Meil kasvatatakse toas mitmeid erinevaid liike ja vorme. Kõik need erinevad lehtede kuju, suuruse, värvuse ja muu poolest. Kuid iluaedades on teda kasvatatud juba isegi antiikajal. Luuderohi on Antiik-Kreekas seotud ka religioossete tavadega - ta on pühendatud veinijumal Dionysosele. Sageli võib lõunamaiste vanade kõrtside ustel kohata sisseraiutud luuderohu kujutist. . Niivõrd harjunud ollakse sellega, et luuderohi on toataim või kasvatatakse teda vahel ka õues majade ümbruses, haljasaladel, kalmistutel. Eestis on luuderohi oma levila põhjapiiril, meie kliima on talle ebasoodne ja seetõttu külmub ta talvel sageli kuni maapinnani. Luuderohi ei ole talle ilma põhjuseta nimeks pandud. Vanarahvas on temaga ravinud mitmeid luuhaigusi. Selleks on tehtud keedist, milles vannitati haigeid kohti. Luuderohi on mürgine
Parun V. Stackelbergi vanem tütar Margarethe Victoria uppus 1903. aastal ja maeti Kärde mäe lõunapoolse oru veerule tema lemmikkohta. Preili puhkepaika märgib suur kivi sisseraiutud Stackelbergide vapi ja nimega. Rahva hulgas liiguvad lood preili õnnetust armastusest mõisatöölise või talupoisi vastu. Miks see pikkade valgete juustega Ritaks kutsutud neiu
otstest ja mäe madalama külje poolt kaitstud äärtpidi kulgevate nelinurksete palkehituste, nn. tarandite reaga. Tõenäoliselt oli neil lame, kasetohu ja mätastega kaitstud katus, seda tõendavad palkide juurest leitud poolpõlenud kasetohu tükid, mis olid ilmselt pärit puukindlustusel olnud katusest. Katusele oli valmis kogutud hulk heitekive, mis tarandite põlemisel on varisenud nende kohale. Väljakaevamistel tuli välja ehituse alus, mille nurkades olid üsna selged sisseraiutud hambad ja nii sai kindlaks teha tarandi mõõtmed – 3 meetrit korda 1,4 meetrit. Nähtavale tuli ka teisi ehitusi. Ilmselt oli siin terve ehituste süsteem, mis koosnes rõhtpalkidest ehitatud tarandite taolistest üksteisega liituvatest nelinurksetest ehitustest. Need asetsesid linnuse äärel ja arvatavasti olid ehitatud selle kaitseks. Nähtavasti kasutati tarandeid ka peavarjuna ja vara ulualusena, viimast tõendavad neilt kohtadelt
Hilis-Egiptus (8.s. eKr 3.s. pKr.) Demootiline kirjandus (demootilises keeles). "Püramiiditekstid" on Egiptuse vanimad pikad kirjanduse tekstid (nn. Annaalidest ma juba rääkisin). Püramiiditekstid on ka vanimad ulatuslikud religioossed kirjad inimkonna ajaloos. Need tekstid kirjutati V dünastia lõpu ja VI dünastia alguse kuningate püramiidide seintele. Nagu kirjutab Stadnikov: "V-VI dünastia (alates vaarao Unasest umb.2355-2155 eKr) kuningate hauakambritesse sisseraiutud raidkirjadel oli mitu eesmärki: 1) vahendada surnud jumal-valitsejale vajalikke teadmisi teispoolsusest (esmajärjekorras taevast ja allilmast) ning salajastest asjadest; 2) rohkearvulise loitse võib vaadelda kaitsemaagiana surnut ähvardavate ohtude eest; 3) hieroglüüfide sõnum tagas surnule maagilise väe kaudu siinpoolsuses saavutatud positsiooni; 4) vastavate lõikude kaudu igavikustati matuserituaali igikestus".
annaabi.ee 
