igaüks -20 °C juures kulutab mootorit sama palju kui sõita töösooja mootoriga 500 - 600 km. Linnasisesed sõidud on sageli nii lühikesed, et mootor ei jõua piisavalt soojenedagi, samuti ei suuda generaator küllaldaselt akut laadida. Seetõttu ongi eelsoojendi peamine osa mootorisoojendus, mis võimaldab tõsta mootori temperatuuri välistemperatuurist kuni 40 °C kõrgemaks, s.o temperatuurini, mil mootor ei vaja enam täiendavat kütuse sissepritset ning õli on vedel, hoides ära mootori liigse kulumise. Mitmed uurimused on kinnitanud, et mootorisoojendus vähendab kütusekulu 0,1- 0,5 l iga käivituskorra kohta, sõltuvalt välistemperatuurist ja külmkäivitusejärgsest tee pikkusest. Külma mootori ühtlane käik saavutatakse küttesegu rikastamisega. See omakorda suurendab mürgiste heitgaaside hulka. Isegi katalüsaatoril ei ole puhastavat mõju enne, kui ta saavutab töötemperatuuri. Viimased uurimused on näidanud, et
nuki 47 asend määratakse üheselt ülelaadimisõhu rõhuga. Omakorda ühendushoova 54 asend määratakse üheltpoolt anduri nukiga 47 (st ülelaadimisõhu rõhuga) ja teiselt poolt jõuservomootori varre asendiga st kütuse sissepritse kogusega mootorisse. Profiilse nuki 47 asend määrab maksimaalselt võimaliku kütuse etteande. Etteantud pöörlemissageduse suurendamisel jõuservomootori juhtsiiber 10 liigub alla ja servomootori kolb 15 liigub ülespoole suurendades kütuse sissepritset mootorisse. Hoova 54 parempoolne ots saab vabalt tõusta ülespoole seni, kuni sissepritsitav kütus tagatakse põlemiseks vajaliku õhukogusega. Juhul, kui kütust antakse rohkem, ühendushoob 54 toetub piirdekruvile 55 ja tõstes üles hoova L vasaku otsa, tõstab juhtsiibri 10 keskmisse asendisse ja jõuservomootori kolb 15 peatub, piirates seega sissepritsitava kütuse kogust. Nüüd, kui turbokompressor kogub pöördeid ja ülelaadimisõhu rõhk tõuseb, siis anduri
hõõgumiseni, käivitamisel süütab kütuse hõõguv küünlaots. On võimalik ka ilma nende abinõudeta läbi ajada (nõuab kõrget surveastet), kuid sel juhul peab olema võimas starter ja akud. Tänapäeval on surveastmeid küll tõstetud (mida suurem surveaste, seda rohkem teeb kütus kasulikku tööd), kõrgema surveastmega kaasneva mootori kõrgema müra ja jäigema töö leevendamiseks kasutatakse mitmeastmelist sissepritset. Surveastme numbrid on suuremad kui survel silindris. http://www.youtube.com/watch?v=x9yS2xdPJ SU Diiselkütuse koostis võrreldes bensiiniga. Tähtsamad diislikütuse komponendid on sünteetiline keskdestillaat, erinevatel meetoditel saadud gaasiõlid, petrool, väävliühendid jt. Mootoribensiinid kujutavad endast segu paljudest hargnevatest ja tsüklilistest süsivesinikest. Erinevaid süsivesinikke leidub bensiinis üle 500. Samuti on bensiini
arvutustehnikat ei kasutataks, alustades näiteks rääkivast nukust ja lõpetades kosmoselaevaga. Need tehnoloogiad, mida kasutatakse üldotstarbeliste protsessorite ja süsteemi muude komponentide valmistamiseks, ei anna alati parimat tulemust kõikides rakendustes. Olgu meil näiteks vaja realiseerida spetsiaalne digitaalseade või protsessor mingiks erirakenduseks, näiteks juhtida tööpinki, analüüsida mingi keemilise protsessi kulgu, juhtida auto sissepritset ja süüdet, valmistada mobiiltelefonile protsessor jne. Millised on siin realiseerimise võimalused? 25.1. Programmne realisatsioon Programmse realisatsiooni head omadused: saab kasutada harjumuspärast tarkvara. Näiteks kui juhitakse keemilist protsessi ja keemik on harjunud kasutama Windowsi keskkonda, siis saab ta teha seda ka loodud süsteemiga töötades lihtne teha muudatusi. Muudatus tuleb teha programmis, see transleerida ja ongi lühikese ajaga uus
(lähtekeel) kirjutatud lähtekoodi teise arvutikeelde (sihtkeel, tihti binaarne objektikood). Sagedasim põhjus lähtekoodi selliseks transformeerimiseks on käivitatava programmi loomine. 29. Spetsiaalse riistvara realiseerimine Programne realisatsioon: Olgu meil vaja realiseeerida spetsiaalne digitaalne seade või protsessor mingiks spetsiaalseks ülesandeks. Näiteks juhtida tööpinki, analüüsida mingi keemilise protsessi kulgu, juhtida auto sissepritset ja süüdet, mobiiltelefonile protsessor jne. Millised on siin realiseerimise võimalused? Esimene on programne realisatsioon. See tähendab, et me ühendame näiteks paralleelpordi,USB või mõne siini külge oma personaalarvutil juhitava seadme ning kirjutame programmi juhtalgoritmi täitmiseks. Realisatsioon on programne selles mõttes, et juhtalgoritm on realiseeritud arvutimälus säilitatava programmina, mida protsessoris käsk käsu järel täidetakse. Head omadused:
niisuguseks tegevuseks. Hoopis enam ja sageli kasutajale märkamatult rakendatakse niisuguste ülesannete lahendamisel spetsiaalset arvutustehnikat, millest teeme 41 põgusalt juttu järgmises jaotises. o Programne realisatsioon Olgu meil vaja realiseerida spetsiaalne digitaalne seade või protsessor mingiks ülesandeks. Näiteks juhtida tööpinki, analüüsida mingi keemilise protsessi kulgu, juhtida auto sissepritset ja süüdet, mobiiltelefonile protsessor jne. Millised on siin realiseerimise võimalused. Esimene on programne realisatsioon. See tähendab, et me ühendame näiteks paralleelpordi külge oma personaalarvutil juhitava seadme ning kirjutame programmi juhtalgoritmi täitmiseks. Realisatsioon on programne selles mõttes, et juhtalgoritm on realiseeritud arvuti mälus säilitatava programmina mida protsessoris käskhaaval täidetakse. Head omadused: saab kasutada harjumuspärast tarkvara
kulu. Kõik mõõtmised ja reguleerimised ning tulemused fikseeritakse antud andmetega ja silindrite vahelist rõhkude erinevust antud ökonoomsus. Varajast kütuse sissepritset näitab ka kütuse rõhkude mootori formularis. reziimil. kõver (d). Inditseerimist ja võimsuse arvestus tehakse vastavalt vajadusele ,
annaabi.ee 
