30 jaanuar kuulutas Eesti Omavalitsus välja üldmobilistasiooni, mida sedapuhku asisid toetama ka rahvuslikud ringkonnad. Jüri Uluots kutsus raadio kaudu rahvast üles astuma vastu sissetungivatele venelastele, rõhutades, et Eesti kaitsmine kommunismi eest on esmajärgulise tähtsusega ülesanne. Rahvas sai kindlust ja hoogu ning mehed allusid mobilistasioonikäsule. Veebruari keskel läks Punaarmee Narva all pealetungile. Narvat kaitsvaid üksusi ähvardas sissepiiramisoht. Pealtung suudeti tagasi tõrjuda ning järgnevalt läks initsiatiiv saksa väejuhatusele, kes asus likvideerima Vene sillapäid narva jäi läänekaldal. Heitlused Narva all jätkusid aprilli lõpunim ent kumbki pool ei suutnud otsustavat edu saavutada. Saabus 3 kuuks vaikus. Narva lahnigute ajal sooritas Nõukogude lennuvägi üksjagu terrorirünnakuid Eesti linnadele. 6 märtsil hävitas see täielikult Narva ning 8 märtsil sai tugevasti kannatada Jõhvi ja Tapa. Vastu 9
Sundmobilisatsioon. Põgeneti soome selle eest. 6) Aasta 1944 Eestis 1. jaanuar mai idaringe põhjalõigus Punaarmee, üldpealetund, saksa väed taandusid, võitlus Narva pärast u 7 kuud. 30 jaan kuulutas Eesti omavalitsus välja üldmobilisatsiooni. Peaminister Jüri Uluots kutsus raadio vahendusel rahvast üles astuma. Kokku tuli 40 00 meest iseseisva riigi nimel võitlema. Veebr. keskel läks Punaarmee narva alla pealetungile. Narvat kaitsvad üksuseid ähvardas sissepiiramisoht. Suutsid tagasi tõrjuda. Märtsi alguseks õnnestus vastane põhja pool jõe taha tõrjuda. Heitlused narva all jätkud kuni aprilli lõpuni. Seejärel saabus 3 kuuks vaikus. Narva lahingute ajal sooritas NSVL lennuvägi terrorirünnakuid Eesti linnadele. 6 märts Narva. 8 Märts Jõhvi, tapa. Ööl vastu 9.märtsi Tallinn. 25 märts Tartu. 2. juuni august 1944 a suvel kujunes sõjaline olukord Saksamaale ebasoodsaks. 26. Juulil marssisid Punased Narva sisse
olid allpool igasugust arvestust. · Uuralites formeerus 1942-aasta sügiseks 8. Eesti laskurkorpus, millesse kuulus umbes 27000 meest. Aasta 1944(ptk.38) Sõda jõub taas Eestisse · Võitlus Narva pärast. · Kodumaale toodi Eesti väeosad: 20. Eesti SS-diviis ning ida-ja politseipataljonid. · 30.jaanuaril 1944 kuulutas Eesti Omavalitsus välja üldmobilisatsiooni, mida sedapuhku asusid toetama ka rahvuslikud ringkonnad. · Narvat ähvardas kaitsvaid üksusi sissepiiramisoht. · Narva lahingute ajal sooritas Nõukogude lennuvägi üksjagu terrorirünnakuid Eesti linnadele. Punaarmee vallutab Eesti · Sinimägede lahing. · Sinimägede lahingu olulisus selle ajal avanes elanikel paguluseks mitmed võimalused!! · Tartut ei suudetud kaitsta. · Halvima vältimiseks otsustasid sakslased Eesti ja Põhja-Läti maha jätta · 22.septembriks oli Eesti pealinn punaväelaste käes. Järgnes kogu mandriosa okupeerimine