Tartu Kutsehariduskeskus Autode ja masinate remondi osakond Aleksander Andrejev TURBOKOMPRESSOR Iseseisev töö Õppetaja Paul Kütimaa Tartu 2012 Aleksander Andrejev AT112 SISSEJUHATUS Turbokompressorit ehk turbo-ülelaadimist kasutatakse (auto, laeva, lennuki jne) kolbmootori võimsuse suurendamiseks, kus mootori töötsükli sisselasketaktil kõrgema rõhuga õhu surumiseks silindrisse, kasutatakse sama mootori silindrites töötsükli läbinud heitgaasideenergial pöörleva turbiini poolt käivitatud kompressorit. Turbokompressori eelis mehaaniliselt käitatava kompressori ees, on kolbmootori suurem kasutegur ja parem võimsuse/kaalu suhe ning mis peamine, kasutatakse ära mootori tavaliselt kaotsi minev heitgaaside energia. Turbokompressori leiutas Sveitsi insener Alfred Büchi, kes sai oma leiutisele patendi 1905.aastal.
SISSEJUHATUS Valisin antud teema, kuna tänapäeval leiab enamike autode kapoti alt turbokompressori. Samuti tahtsin ma ise rohkem teada saada turbokompressoritest, sest mul endal pole nendega suurt kokkupuudet olnud ning referaadi tegemine on heaks võimaluseks turbokompressoritest lähemalt uurida. Turbokompressorit ehk turbo-ülelaadimist kasutatakse autode, laevade, lennukite kolbmootorite võimsuse suurendamiseks, kus mootori töötsükli sisselasketaktil kõrgema rõhuga õhu surumiseks silindrisse, kasutatakse sama mootori silindrites töötsükli läbinud heitgaaside energial pöörleva turbiini poolt käivitatud kompressorit. Turbokompressori eelis mehaaniliselt käitatava kompressori ees on kolbmootori suurem kasutegur ja parem võimsuse/kaalu suhe ning mis peamine, kasutatakse ära mootori tavaliselt kaotsi minev heitgaaside energia. TURBOMOOTORI AJALUGU
peaaegu 8500 liitrit. Nüüd peaks selge olema, miks võib mootorit õhupumbaks kutsuda ja kui palju suurem probleem on mootorisse vajaliku hulga õhu/hapniku saamine võrreldes kütuse pealekallamisega. Kuidas selline hulk õhku mootorisse saadakse ja kuidas seda sinna veel rohkem ajada? Vabalthingav mootor peab kogu vajamineva õhu sisse "imema"; tegelikult näeb see välja nii, et sisselasketaktil allapoole liikuv kolb tekitab enda kohal hõrenduse ehk alarõhu, millesse õhk tungib atmosfäärirõhu mõjul meie pea kohal olev kilomeetrite kõrgune õhusammas avaldab nimelt ka rõhku, mille suuruseks merepinnal on 1 atm ehk 1,013 bari ehk 14,7 PSI (pounds per square inch). Just rõhuvahe atmosfääri ja silindri vahel on see, mis õhu sisselasketakti ajal silindrisse surub.
ning teda täielikumalt pihustada. Segukambri keskosas ori kaldlõikega segusiiber, mille seisu saab muuta poörd- käepidemega ühendatud trossi abil. Siibrit suleb ta ülaosas asuv keerdvedru. Segusiibriga saab muuta mootorisse ime- tava küttesegu hulka ja seega mootori võimsust ning pöör- deid. Bensiin saabub segukambrisse torukujulise pihusti kaudu, mille allosas on kaliibritud avaga kork -- d ü ü s. Viimane piirab segukambrisse antavat bensimihulka. Sisselasketaktil silindris (kahetakülistel mootoritel kar- teris) tekkiva hõrenduse mõjul voolab õhufiltris puhasta- tud õhk läbi segukambri. Segusiibri ja segukambri seina vahelises pilus õhuvoolu kurus suureneb (ca 100 m/s), mis põhjustab pihusti suudme juures rõhu järsu languse. Kuna ujukikamber on ühendatud atmosfääriga, siis paiskub ben- siin rõhuvahe tõttu pihustist segukambrisse. Kure õhuvool pihustab bensiini j oa üliväikesteks piiskadeks, mis õhuga
annaabi.ee 
