väljalaskesüsteemi efektiivsust. Täitetegur on leitav järgmise valemi abil: ma v a ,iV d Juhul, kui sisseantava õhu tiheduseks a,i võetakse välisõhu tihedus, väljendab täitetegur kogu sisselasketrakti efektiivsust. Kui täitetegur on arvutatud kollektoris oleva õhu tiheduse järgi, iseloomustab see silindri, sisselaskeavade ja klappide võimet õhku mootorisse lasta. Täitetegur sõltub järgmistest mõjuritest: 1. Kütuse tüüp, kütus/õhk vahekord, kütuse aurustumine sisselaskesüsteemis; 2. Küttesegu soojenemine sisselaskekanalites; 3. Suhe välja- ja sisselaskekollektori rõhkude vahel; 4. Surveaste; 5. Mootori kiirus; 6. Sisse- ja väljalaskeavade ning kollektori konstruktsioon; 7. Sisse- ja väljalaskeklappide geomeetria, suurus, klapi tõste ja ajastus. Joonis 2
toimepandavast. Erinevus on vaid lõõtsklapi avamises solenoidiga kompressori töölepanekul. Solenoidiga klapi korral ei vaja kompressor enam sidurit. Pingestamata solenoidi korral on kompressori tootlikkus vaid 2 % maksimaalsest. Rõhk seejuures ei tõuse, see väike tootlikus on vajalik kompressori õlitamiseks. 2.21 Siiberrootoriga kompressor Kompressori võllil on rootor, mille piludes vabalt liikuvad plaatjad siibrid moodustavad koos staatori kõvera sisepinnaga mitu töökambrit. Sisselaskeavade kohal töökambrid suurenevad ja tekkiva hõrenduse toimel imetakse külmutusaine sisse. Väljalaskeklappide juures töökambrid kahanevad ja külmutusaine surutakse õlipüüdurisse. Rootori ühe pöörde kestel toimub kaks töötsüklit. Siiberkompressor vajab rohket õlitust, sest siibrite ja staatori vahelised pilud tihendatakse tsentrifugaaljõu ja õlirõhu toimel. Kompressori otsakaanes survepoolel asub õlipüüdur, mille ülesanne on piirata õli sattumist külmutusainesse
toimepandavast. Erinevus on vaid lõõtsklapi avamises solenoidiga kompressori töölepanekul. Solenoidiga klapi korral ei vaja kompressor enam sidurit. Pingestamata solenoidi korral on kompressori tootlikkus vaid 2 % maksimaalsest. Rõhk seejuures ei tõuse, see väike tootlikus on vajalik kompressori õlitamiseks. 2.21 Siiberrootoriga kompressor Kompressori võllil on rootor, mille piludes vabalt liikuvad plaatjad siibrid moodustavad koos staatori kõvera sisepinnaga mitu töökambrit. Sisselaskeavade kohal töökambrid suurenevad ja tekkiva hõrenduse toimel imetakse külmutusaine sisse. Väljalaskeklappide juures töökambrid kahanevad ja külmutusaine surutakse õlipüüdurisse. Rootori ühe pöörde kestel toimub kaks töötsüklit. Siiberkompressor vajab rohket õlitust, sest siibrite ja staatori vahelised pilud tihendatakse tsentrifugaaljõu ja õlirõhu toimel. Kompressori otsakaanes survepoolel asub õlipüüdur, mille ülesanne on piirata õli sattumist külmutusainesse
terapunkris ja antud tingimuste korral puhasti võimalikult suurem läbilaskevõime. Lähtudes eelöeldust, seatakse ventilaatori õhuvoolu tugevus võimalikult suureks, sest mida tugevam on õhuvool, seda rohkem eraldatakse kergeid lisandeid. Õhuvoolu liigne tugevus soodustab terade sattumist aganatesse. Ventilaatori õhuvoolu tugevust muudetakse kas kiilrihmvariaatoriga, mis muudab ventilaatori tiiviku pöörlemissagedust, või ventilaatori sisselaskeavade suuruse muutmisega siibrite abil. Kombaini külgkalde puhul on puhasti normaalse tööreziimi kindlustamiseks kolm võimalust: 1) sarja hoidmine rõhtses asendis (joonis 8.32); 2) kombaini hoidmine püstasendis, v.a heeder (kombaini nn mägivariant, muudetud käiguosa); 3) sõeltele külgkaldega vastassuunalise võnkumise andmine (3-D- külgkaldekompensaator). 43. Teraviljakombaini punker, elevaatorid, teod.
annaabi.ee 
